Suhe ammu läbi, kuid sina ikka veel mõtled sellele? Need on soovitused, mis aitavad lahkuminekust üle saada

Lahkuminek on enamasti traumeeriv ning jätab jälje nii isikule, kes selle algatab, kui ka muidugi sellele, kes sooviks edasi üritada. Harva kulgeb see täiesti valutult, kus mõlemad tahavad võrdselt lahku minna, embavad sõbralikult ja kõnnivad kumbki ise suunas.

Kuidas lahkuminekust üle saada? Suhted.ee leht kogus sedapuhku soovitusi 12 inimeselt, kellel see selja taga ja kes olid nõus oma kogemusi jagama.

Heidi (24): „Ma ei kustutanud tema telefoninumbrit, küll aga kõik meie kirjad ja sõnumid. Ma ei käinud enam ta Instagrami kontot piilumas ja ei jälginud teda enam Facebookis. Selline võõrutusravi muutiski olemise palju paremaks, kuigi ma igatsesin teda taga veel pikalt ja valusalt."

Margus (26): „Ma hakkasin kõike vastu võtma, mida elu pakkus. Käisin rohkem tööüritustel, läksin igale seltskondlikule üritusele, kuhu mind keegi kutsus. Vaba aeg kahanes olematuks, mis aitas temast vähem mõelda ja muutis kergemaks talle mitte helistada."

Laila (39): „Esmaspäevahommikud olid esialgu minu jaoks raskeimad, sest mu töö ei meeldi mulle ja tal oli kombeks mulle iga esmaspäeva hommikul rahustuseks üks tore sõnum saata. Kui parim sõber sellest kuulis, võttis ta sõnumisaatmise kohustuse paariks nädalaks enda peale. See aitas üllatavalt palju!"

Jakko (31): „Leidsin endale hobi."

Linda (35): „Ma kirjutasin üles kõik halvad asjad, mida ta mulle teinud või öelnud on. Siis printisin sellest kaks koopiat välja. Ühe panin kodus seinale, teise kontoris oma töölaua sahtlisse."

Ruslan (38): „Jooksmine. Ma hakkasin iga päev jooksmas käima. Alguses olin masendavalt aeglane, aga ma muudkui jätkasin sellega ja sain paremaks. Aitas peas toimuvat klaarida ka."

Kalle (30): „Mu sõbrad hakkasid temast halba rääkima ja kuigi ma alguses palusin neil seda mitte teha, siis hiljem hakkasin nende jutte kuulama ja see tekitas natuke parema tunde. Nad aitasid välja tuua kõik selle, miks ta pole minu jaoks tegelikult sobiv ja kuidas minuga halvasti käitus. Üksi olin liiga haavatud, et selge peaga mõelda."

Leho (26): „Suhe kestis kaks ja pool aastat. Selle vältel olin kahe oma vana sõbraga suhtlemise peaaegu lõpetanud. Mu tüdruk oli väga intensiivne ja lämmatav, nii oli kergem. Aga ma otsisin sõbrad taas üles, hakkasin nendega vahel kokku saama ja õlut tegema. Ühega käisin pikal autoreisil isegi. Ja kuigi suhtest oli raske üle saada, siis sõpradega koos olemine aitas palju!"

Joni (26): „Jooga. Päriselt ka."

Karlo (30): „Mul oli sõpru ja lähedasi pereliikmeid, kellele näiteks helistada, kui liiga raske hakkas. See hoidis mind eksiga ühendust võtmast ja tema kintsu kaapimast. Ja kuna toetajaid oli rohkem kui üks, ei muutunud ma kellelegi koormaks."

Ville (28): „Ma hakkasin terapeudi juures käima, mitu tuttavat soovitasid seda ja selgitasid, et siin pole midagi häbiväärset. Mul on nüüd juba palju kergem, aga terapeuti külastan ikka, saan elu üle üldisemalt arutleda. Soovitan teistele ka, see on väga kosutav."

Klara (49): „Ma lugesin internetist ja ajakirjadest paljude teiste inimeste lahkuminekute kohta: noorte, keskealiste, kõigist vanusegruppidest. See tõi kummaliselt palju lohutust. Nipp ongi lugeda selle kohta kõigist võimalikest kanalitest, mitte lihtsalt näiteks oma lemmikajakirjast. Otsi ja leia need lohutused, mis just sinu jaoks toimivad."

Kui soovid rohkem suhete loomise teemal lugeda, siis vaata: Suhted.ee