Ma olin erakordselt pettunud ja haavatud – ma olin usaldanud seda terapeuti tema juurde minnes ja talle oma lugusid rääkides. Me olime ka väga selgelt väljendanud, et teraapias käimise eesmärgiks on päästa abielu. Paar kuud hiljem me otsustasime tema nõu siiski kuulda võtta ja lahutasime.

“Pühendunud intiimses paarisuhtes olemine on kõige raskem asi, mida keegi meist iial võib teha,” kordab Rebecca Sears, minu Imago õpetaja kursustel üha uuesti ja uuesti. Seda on hea teada, sest kui suhted muutuvad keeruliseks, on kerge ennast läbikukkujana tunda. Mina igatahes tundsin end niimoodi paaril viimasel aastal enne abielulahutust. Mulle ei mahtunud pähe, kuidas kaks kena ja arukat inimest, kes on astunud suhtesse parimate kavatsustega, ei suuda kriisist toibuda ja suhet uuesti toimima saada!

Lootuses päästa oma abielu käisimegi enne lahutust ka (mitte-Imago) teraapias. 

Imago-vanemlus

Lahutus oli raske, nagu nad ikka kipuvad olema, eriti mu lapsele, kes oli tollal kaheksa aastat vana. Ta hakkas väljakutsuvalt käituma ja ühe hetkel ma leidsin, et ma ei oska temaga enam kuidagi suhelda. Me ei saanud isegi niipalju rahulikult rääkida, et ma oleksin võinud väljendada oma armastust või hoolt, ilma et see vestlus oleks tüliga lõppenud. Küsisin ühelt sõbralt, kas ta oskab soovitada vahendajat, kes suudaks aidata meil jälle teineteisega rääkida. Vastuseks sain Eesti esimese sertifitseeritud Imago terapeudi Sille Jõgeva kontaktid. Need 3-4 sessiooni Sillega avasid ukse suurtele muutustele minu elus.

Mu poeg ja mina kogesime jälle ühenduses olemise tunnet. Vaatamata sellele, et meil oli vaja arutada keerulisi asju – lahutus ja vanemlus, tema käitumine, reaktsioonid ja valu, ei tundunud see kõik enam nii kohutav. Nüüd me olime selles valus ja hirmus koos, mitte enam kumbki üksinda. Me proovisime mõista, mis oli juhtunud ja harjuda selle uue eluga, kus puudus tema isa. Praeguseks on mu poeg teismeline. Ilmselt mitte kõige lihtsam laps maailmas. Ja mina ei ole kindlasti kõige lihtsam ema maailmas – ma reisin palju ja töötan ebaregulaarsetel aegadel, aga vähemalt saame me omavahel rääkida. Me elame ja kasvame koos teades, et meil on alati teineteise suhtes head kavatsused.

“Mis siis kui ma oleksin Imagost varem teadnud… kas Imago oleks suutnud päästa minu abielu?”

Pärast neid kahte teraapiakogemust – ühte, mis lõhkus suhte ja teist, Imago-teraapiat, mis tervendas suhte, otsustasin Imagot õppida ja saada sertifitseeritud Imago terapeudiks. Kogu koolitusperioodi jooksul mil ma õppisin kuidas taastada ühendust ja intiimsust läbi Imago dialoogi, ja et partnerid võivad olla teineteise parimad terapeudid, aidates teineteist terveneda ja kasvada, pidin ma paratamatult sisimas arutlema oma ebaõnnestunud abielu üle ja tihti tabasin ennast mõttelt: “mis siis kui…”. Kas Imago teraapia oleks suutnud meie abielu päästa?

Nüüd, mil olen aastaid teinud tööd paaridega ja viinud läbi “Teekond soovitud armastuseni” töötubasid, võiksin vastata nii: Kui me oleksime läinud Imago teraapiasse siis, kui meie suhtesse probleemid tekkima hakkasid (umbes 3-4 aastat enne lahutust), oleksime me tõenäoliselt suutnud õppida käituma teineteisega turvaliselt ja avatult ning muuta oma suhte selliseks, et see mõlemat toetab ja toidab. Kui me aga oleksime läinud Imago teraapiasse tava-teraapia asemel, umbes aasta enne lahutust, siis ilmselt oleksime me ikkagi lahku läinud. Aga Imago abiga oleks meie lahutus ja lahutusejärgsed suhted olnud hoopis teistsugused.

“Mõelda kui lahe oleks juba suhte algusest peale Imagot osata!”

See on üks hüüatus, mida terapeudid tihti kuulevad paaridelt, kes on saanud oma esimesed kogemused Imago dialoogi sügavast tervendavast jõust ning on õppinud Imago teooriat, mis tegelikult on “Nii loogiline!”

Ma olen nõus – on tõesti väga lahe alustada uut suhet kohe Imago oskusi kasutades! Muidugi, konflikt teeb ikkagi haiget. Muidugi on mõnikord ikkagi keeruline, aga Imagoga me teme täpselt, MIKS on valus ja milleks see valu vajalik on (valu näitab teed tervenemisele ja juhib tähelepanu lapsepõlves omandatud kohanemis-mehhanismidele, mis meid täiskasvanuna enam ei teeni). Ja me teame ka seda, kuidas valust pääseda.

Minu suureks õnneks, olen nüüd suhtes mehega, kes mitte ainult ei ole valmis asetama meie suhet oma elus esikohale, vaid otsib ja õpib innukalt oskusi ja teadmisi, mida on vaja, et suhet hoida ja toetada. Üks hea võimalus selleks on osaleda lühikesel “Alustage õigesti, jääge kokku” Imago kursusel, aga ka Harville Hendrix’i raamatute “Teekond soovitud armastuseni” ja “Abielu lihtsad tõed” lugemine loob hea aluse.

Ei ole paremat viisi konflikti lõpetamiseks kui sügava teineteisemõistmiseni jõudmine. “Jah, see on loogiline, et sa seda niimoodi koged, ma saan aru, miks sa nii tunned. Ma mõistan”. Asi ei ole tõesti selles, mis parasjagu meie eludes toimumas on, asi on selles, kuidas me teineteisega suhtleme. Me saame minna elu suurimatest rõõmudest ja suurimatest valudest läbi kogedes kas ühendust või üksindust. Mina valin ühenduse. Alati.