Vandeadvokaadi näited lahutavate vanemate käitumisest: laste pärast võideldakse vahendeid valimata


Vandeadvokaadi näited lahutavate vanemate käitumisest: laste pärast võideldakse vahendeid valimata
Foto: Unsplash

"Ei ole mingisugust üldist teadmist selle kohta, et laps peab kuuluma lahutuse järgselt just ema juurde. "

Nii ütles palju lahutusprotsessidega kokku puutunud vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets tänasel isadepäeva konverentsil „Aga mulle Eesti mees meeldib!“

Rohtmetsa ütleb, et abikaasad on võrdõiguslikud ja vanematel on õigus ning kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Ema ja isa on nii õigustes kui kohustustes võrdsed. „Ei ole mingisugust üldist teadmist selle kohta, et laps peab kuuluma lahutuse järgselt just ema juurde,” rääkis vandeadvokaat. Ka isad teavad ja kaitsevad Rohtmetsa kinnitusel järjest paremini oma õigusi lapsevanemana ning see toob omakorda kaasa kohtuvaidlusi. „Kahjuks on need vaidlused äärmiselt kirjud, sageli koledad,” lausus vandeadvokaat. „Siis ei valita enam vahendeid, kuidas saavutada ühele või teisele poolele rohkem õigusi. Selles vaidluses lähtuvad vanemad enda võitlusest ja enda huvidest, lapsed on sageli lihtsalt vahendid, keda selles võitluses kasutatakse.”

Rohtmetsa sõnul leiavad emad tihti põhjendusi, miks nad ei saa lubada laste kohtumisi isadega. „Põhjendusena tuuakse näiteks see, et isa ei pane lapsele õigesti salli kaela või ei anna õigel ajal õiget toitu — laps tuli koju ja ütles, et käis isaga burgerit söömas. Või läks isa lapsega maakodus järvele paadiga sõitma, aga paat võib ju katki olla!”

Seotud lood:

Paraku on viimasel ajal tulnud lastega seotud kohtuvaidlustesse sisse sootuks uus lähenemine. „Vanemad on hakanud järjest enam kavaldama psühholoogide, psühhiaatrite ja õiguskaitseorganitega. Näiteks leitakse ajendeid sellest, kui laps tuleb isa juurest ja käitub ema arvates kuidagi teisiti — seepeale pöördutakse mõistagi psühholoogi poole, olgu siis laps sasinud tavapärasest teisiti pead või hammustanud oma õde.” Kui isa paneb väiksele tütrekesele selga ilusa kleidi ja teeb patsidki pähe, tuleb Rohtmetsa sõnul ette, et seda peetakse ahistamiseks. „Kui isa käib väikse pojaga koos vannis, nad möllavad seal ja pritsivad vett, siis see võib olla pedofiilia. Asi on tegelikult naljast kaugel — sääraseid vahendeid kasutatakse, et saavutada edu hooldusõiguse vaidluses.”

Loe veel

Rohtmets toob veel ühe näite, kus peale pikka kohtuvaidlust võitleb isa endale välja õiguse lapsega kohtuda, ent siis sekkub miski muu — mehe uus elukaaslane ei ole sellega nõus. „Niisiis peab isa nüüd ka sellega hakkama saama, kuidas tulla toime kärgperena, jääda mõistuse juurde ja olla see mees, kellest kõik tunnevad rõõmu ning kelle üle rahvas tunneb uhkust.”

Kuidas laps näeb seda, kui vanem uue perekonna loob, vaata SIIT!

„Me võime õpetada isasid olema isad traditsioonilises perekonnas. Aga kahjuks ei ole kedagi, kes suudaks õpetada seda, kuidas olla lahutatud isa. Need oskused tuleb ise kuidagi kätte saada. Aga minu arvates ei ole ühtegi põhjust, mis takistaks meid koolis õpetamast lastele inimeseks olemist!” lisas Maria Mägi-Rohtmets.

SA Väärtustades Elu (www.rasedus.ee, www.prep.ee) alustas tegevust 2006. aastal koostöös EV Rahvastikuministri bürooga ning selle peamiseks tegevusülesandeks sai raseduskriisi nõustamissüsteemi rajamine Eestis toetamaks perede toimetulekut. 2009. aastal alustati perede vaimse tervise terviklikuma toetamise eesmärgil PREP- paarisuhtekoolitusega – täiskasvanute täiendkoolituse vormiga, mis aitab aru saada, mil moel partnerid teineteisega käituvad (partnerite käitumine mõjutab suhet ja lapsi), kuidas omavahel suhelda turvaliselt ja millised on partnerite hoiakud kooselu suhtes.

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare