7 müüti rasestumisvastastest vahenditest
Levinumaid müüte kommenteerib Eesti Seksuaaltervise Liidu president ja naistearst dr Mairi Kaha.
1. Beebipillid
kahjustavad tervist.
Pillid ei ole kahjulikud ega tervisele ohtlikud. Menstruaaltsüklit reguleerivad naissuguhormoonid. Seega on kõige kindlam viis rasestumisest hoidumiseks mõjutada menstruaaltsüklit nende hormoonidega nii, et igakuist munaraku eemaldumist munasarjast (ovulatsiooni) ei toimu. Emakakaelas olev limakork muutub tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks), emaka limaskest õheneb ja muutub selliseks, et viljastatud munarakk ei saa seal pesastuda juhul, kui ovulatsioon siiski toimus ja spermatosoidid munarakuni pääsesid. Paari jaoks ei ole raskemat olukorda kui soovimatu rasedus ja raskemat otsust kui selle raseduse katkestamine.
2. Pillid muudavad näonaha ilusaks.
Tõsiste näonahaprobleemide korral soovitab konkreetseid pille nahaarst. Näonaha ravi peab olema kompleksne, sest kui neiu lõpetab pillide võtmise, tuleb probleem tagasi. Naharavi on pikaajaline ja nahaarst oskab kindlasti anda parimaid soovitusi. Naistele, kes vajavad rasestumisvastast kaitset, on see aga lisaboonus – võtavad pille ja näonahk on korras.
3. Rasestumisvastastel vahenditel on palju kõrvaltoimeid.
Loomulikult võivad vahenditel olla erinevad kõrvalmõjud. Hormonaalsetel rasestumisvastastel vahenditel ei ole tavaliselt pikaajalisi kõrvalmõjusid, harvadel juhtudel esinevad lühiajalised kõrvalnähud (ebaregulaarne vereeritus, iiveldus, peavalu, rindade hellus, kehakaalu tõus või langus, meeleolumuutused), mis tavaliselt taanduvad mõne kuuga. Kui kõrvaltoimed iseenesest paari kuu jooksul ei kao, tuleb arstiga nõu pidada. Tõenäoliselt soovitab tohter pille vahetada.
4. Kondoom on rasestumise vältimiseks vahend nr 1.
Meestekondoomi efektiivsus on 85–98%, sõltuvalt kasutamise korrektsusest.
Kombineeritud hormonaalsete meetodite (pillid, plaaster, tuperõngas) ja kollakehahormooni sisaldavate tablettide ehk minipillide tõhusus on 98–99%, korrektsel kasutamisel aga pea 100%. Süstitavate hormonaalsete vahendite ja hormonaalse emakasisese vahendi (hormoonspiraali) tõhusus on peaaegu 100%.
5. Kalendrimeetod või katkestatud
suguühe on raseduse vältimiseks piisav.
Kalendrimeetodiga peaks kõigepealt väga kaua tegelema, et naine saaks teada enda jaoks ohutud päevad. See eeldab umbes pool aastat temperatuurimõõtmist ja graafikute tegemist ning alles siis on võimalik leida need mõned päevad kuus, kui on tõesti suhteliselt ohutu olla vahekorras. Meetod põhineb ovulatsioonihetke (munaraku vabanemine munasarjast) väljaarvestamisel. Ohutuid päevi on üsna vähe, tavaliselt mõni päev enne ja pärast menstruatsiooni, igasugune tsükli pikkuse kõikumine kahandab ohutute päevade arvu.
Katkestatud suguühet ei peeta rasestumisvastaseks meetodiks. Esimesed spermatosoidid väljuvad peenisest kohe vahekorra alguses ja sellega on juba loodud võimalus rasestumiseks. Rasestumisoht on muidugi mõneti väiksem. Samas kui rääkida protsentidest, siis naist, kes seda meetodit kasutades lapseootele jääb, ei lohuta teadmine, et võimalus rasestuda on 5, 15 või 50%.
6. Päevade ajal
ei ole võimalik
rasedaks jääda.
Kõige suurem segadus on ohtlike ja ohutute päevadega. Kõige suurem võimalus on rasedaks jääda tsükli keskpaigas. Ka menstruatsiooni ajal on võimalik rasestuda. Seda juhul, kui menstruatsioonitsükkel jääb lühikeseks. Siis võib ovulatsioon (mis toimub tavaliselt 14 päeva enne menstruatsiooni) toimuda kas eelmise menstruatsiooni ajal või isegi enne seda. Sellepärast võib öelda, et päris kindlat ohutut aega ei ole ja kõik sõltub konkreetse naise tsüklist. Ka väga korrapärase menstruaaltsükli korral esineb kõrvalekaldeid tavapärasest.
7. Pikema pillivõtmise järel on raske rasedaks jääda.
Kummaline on see, et kui naine unustab järjekordse pilli õigel ajal võtmata, siis ta enamasti teab, et nüüd on võimalik rasedaks jääda, kui ei hoidu seitsme päeva jooksul vahekorrast või ei kasuta lisakaitset. Ent kui pillide tarvitamine lõpetatakse, kardetakse, et nüüd ei jääda rasedaks. Teadaolevalt rasestub 80–90% naistest aasta jooksul ajast, mil nad on kindla partneriga alustanud ilma kaitsevahenditeta regulaarset seksuaalelu (2– 3 korda nädalas). See ei sõltu varem kasutatud rasestumisvastasest vahendist. Samas, kui on olnud palju põletikke või ebaõnnestunud raseduse katkestamisi, millele järgneb põletik, võivad tekkida probleemid, mille tagajärjeks on seksuaaltervise halvenemine ja raskused rasestumisega.
Kui aasta jooksul ei ole õnnestunud lapseootele jääda, soovitatakse hakata probleemi lähemalt uurima. Uuritakse nii meest kui ka naist. Tavaliselt jääb uuringuid alustanutest kolm neljandikku iseeneslikult rasedaks järgmise aasta jooksul.
Efektiivsemad meetodid rasedusest hoidumiseks
Kombineeritud hormonaalsed meetodid (pillid, plaaster, tuperõngas) ligi 100% unustamise ja muude vigade tõttu tõhusus 98–99%
Kollakehahormooni sisaldavad tabletid ehk minipillid ligi 100% unustamise ja muude vigade tõttu tõhusus 98–99%
Süstitav hormonaalne vahend ligi 100%
Hormonaalne emakasisene vahend (hormoonspiraal) ligi 100%
SOS-pillid keskmine 98,5%
Emakasisene vahend (spiraal) 98–99%
Meestekondoom 85–98% sõltuvalt kasutamise
korrektsusest
Naistekondoom 85–95%
Spermitsiid umbes 80%
Kalendrimeetod ehk füsioloogiline meetod umbes 80% väga täpse kasutamise ja regulaarse menstruaaltsükli korral
Steriliseerimine ligi 100% pöördumatu
Allikas: ajakiri Tervis Pluss
