7. rasedusnädal
Sina ise
Sind hakatakse regulaarselt kaaluma ja määratakse sünnituse eeldatav kuupäev. Võetakse vereanalüüsid (muuhulgas määratakse sinu veregupp ja kontrollitakse suguhaiguste ning võimaliku aneemia olemasolu ja immuunsust punetistele). Tõenäoliselt teeb arst sulle ka läbivaatuse ja vaginaalse ultraheliuuringu. Kui sul on raseduse ja tervise kohta küsimusi, siis on õige aeg neid arstilt või ämmaemandalt küsida. Võiksid kohtuda ka mõne arsti või ämmaemandaga haiglas, kus plaanid sünnitada, et sul oleks varuvariant juhuks, kui sinu sünnitusegevus algab ja su tavalist arsti pole momendil tööl.
Sinu laps
Laps hakkab end emakas liigutama juba 6.–7. elunädalal, kuid ema neid liigutusi veel ei tunne. Möödub paar kuud, enne kui need annavad aimu lapse elurütmist. Esimest korda tunneb ema lapse liigutusi umbes 20. rasedusnädala paiku. Juba mitmendat last ootavad naised võivad lapse liigutusi tunda mõnevõrra varem kui esmasrasedad.
Selle nädala lõpuks on embrüo suurus kahekordistunud, kasvades 4-5 millimeetrist 11-13 millimeetrini, ja on nüüd umbes vaarikasuurune. Loote pea on ebaproportsionaalselt ülejäänud kehast suurem, tumedad täpid tähistavad tulevaste silmade ja ninasõõrmete asukohta. Loote eesaju on jagunenud kaheks ajupoolkeraks, kus igas minutis luuakse 100 närvirakku.
Sinu keha
7.–8. rasedusnädalal võib alata lapseootusele iseloomulik iiveldus ja oksendamine. Enamasti tunneb naine ennast halvasti hommikuti tühja kõhuga, kuid iiveldus võib esineda ka päeval ajal ning isegi öösiti. Kehva enesetunde võivad esile kutsuda isegi näiteks toidulõhnad.
Miks see vaevus raseduse esimesel kolmel kuul esineb, ei ole täpselt teada. Ilmselt on tegu mitme teguri koosmõjuga:
• suureneb rasedust hoidvate hormoonide kogus,
• leiavad aset muutused seedeorganite töös,
• suureneb vere hulk, mis võib põhjustada iiveldust kehaasendi muutmisel,
• suureneb lõhnatundlikkus,
• lapseootel ema kohaneb hingeliselt raseduse ja vanemliku rolliga.
On teada, et iiveldust ja oksendamist kogeb ligikaudu 75% esimest last ootavatest emadest ja umbes 50% korduvrasedatest. Loe siit, mis aitab?
Tervis
Muuda oma toidusedel tervislikuks – sinu laps tänab sind kindlasti kõigi vitamiinide ja mineraalide eest, mida sa tervisliku toiduga temale edasi annad; samuti on tänulik sinu enda keha, kuna mitmekesine toitumine aitab vältida kõhukinnisust, mis on tüüpiline rasedusaegne kaebus.
Rohelised lehtköögiviljad on kiudainerikkad ja korrigeerivad seedimist; kui sulle need meeltmööda ei ole, siis asenda need menüüs mõne muu kiudainerikka toiduainega nagu näiteks aprikoosid, rosinad ja kliid.
Kaltsiumi saamiseks tarbi piimatooteid. Kindlasti peaksid sinu menüüsse kuuluma mahlad, rohelised köögiviljad ja brokkoli. Samuti vajad sa tsinki ja mangaani, mida saad porganditest, pähklitest, kalkunist, taisest sea- ja veiselihast, mandlitest, munadest, kaerahelvestest, spinatist, banaanidest ja rosinatest.
Füüsiline aktiivsus
Kasuta harjutuste tegemisel kergemaid hantleid ja treeni oma põlvekõõluseid, tuharaid, selja alaosa ja õlgu. See tugevdab sünnituseks vajaminevaid lihaseid ja annab hea toonuse ka sünnitusjärgseks eluks (kärutamisel, beebi ning beebiasjade tassimisel).
Vennad ja õed
Veeda praegu palju aega pere vanema lapsega ja lase tal valida oma meelistegevusi, mida saate koos teha. Pärast beebi sündi jääb selleks kõigeks palju vähem aega.
Kaksikud
Kui te ootate ühte last, soovitatakse igapäevasele toiduratsioonile lisada 300 kcal. Kes ootavad mitmikuid, peaksid lisama 130-300 kcal iga lapse kohta, ehk siis kaksikute ootamisel lisada 600 kcal ja kolmikute puhul 900 kcal.
