Lisaks Eestile on helistatud ka Põhjamaadest ja Baltiriikidest, kuna Telia võrk seda nüüd võimaldab. Väga palju helistatakse ka maapiirkondadest.

Kõnesid on olnud väga erinevatest valdkondadest. Kõige pikem kõne oli üle tunni ja kõige lühem 40 sekundit, keskmine kõne jääb 5-7 minuti vahele. Normet toob välja kuus põhilist teemat:

  • Varajase raseduse ajal verejooks või määrimine
  • Raseduse ajal alakõhu valud
  • Sünnituse algus
  • Imetamise probleemid, sinna hulka ka sagedasti imiku kaka värvuse küsimused
  • Vastsündinu hooldus
  • Väga palju ka gripi ja haigestumise küsimustes, nii raseduse kui ka väikelaste puhul
  • Ka rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja ka menopausi küsimused

Raseda jaoks on ikkagi ämmaemand see, kelle nõu soovitakse saada. Seda näitas ka väga suur gripi ja külmetushaiguste kohta käivad küsimused, mille tegelikult saab ka perearst kenasti nõustatud.

‘Muresid on palju, kuid ka rõõmu on palju. Tihti jääb nii hingele, et mis edasi sai, kui kõne lõpetasime. Kas see sünnitaja jõudis haiglasse või sünnitas teepeal, kas see väike imik, kes sai haiglasse suunatud, sai terveks või diagnoositi seal midagi tõsisemat jne’ sõnas Maila Teramees
Tihti suunatakse helistaja ka haiglasse kontrolli. Tõsiste kaebuste põhjal nagu näiteks loote liigutuste puudumine, on vaja lisauuringuid, mida telefoniteel teha ei saa.
Julgustame helistama ka isasid ja teisi pereliikmeid. Meile on ka juba paljud isad helistanud, samuti vanaemad ja sõbrannad. Ühel puhul näiteks helistas sõbranna, kes soovis infot, kuna inimene, kes seda vajas elas Iirimaal ja sõbranna kaudu vajalik abi ka saadi!

Paar nädalat tagasi omistati ka Terviseameti tegevusluba, mis võimaldas liini ametlikult avada ja tegutseda kui tervishoiuteenuseosutaja.
"Loodame täita selle tühimiku, mis hetkel tervishoiusüsteemis valitses, et kõik saaksid kohe abi ja nõu, kui probleem tekib, seda siis 24 tundi ööpäevas. Loodame sellega vähendada terviseriske ja lapse ja ema tervist."

Millal on aeg sünnitusmajja minna loe SIIT!