1. Rattad

Kas rattaid võiks olla kolm või neli? Kui soovid stabiilset ja jäika käru, et liikuda iga­suguse kattega teedel, siis vali neljarattaline.

Kas kolmerattaline või 360° pöörlevate esiratastega neljarattaline? Mõlemad on väga hea pöördevõimega. Kui plaanid hakata kärutama linnatänavatel ja poes või asuda käruga ka sportima, on see hea valik. Pöörleva esirattaga käru on uskumatult kerge manööverdada. Kehvemal maastikul tuleb aga pöörlevad rattad kindlasti fikseerida, et esirattad ei hakkaks näiteks lumesupis või liivas sõites laperdama. See muudab käru esmalt raskelt juhitavaks ning võib vigastada ka rattakonstruktsiooni.

Tea: „Pöörlevaid rattaid ma ei tahtnud, sest olin näinud, kuidas mu sõbranna nendega hädas oli – rataste lukustamisest hoolimata ei saanud ta vankrit enda järel vedada, rattad hakkasid vibama. Kuid poes on sellisega tõesti tunduvalt mõnusam manööverdada kui meie suure ja raske vankriga. Seetõttu olengi vaid paar korda vankriga poes käinud. Ostsime ka lisavarustuse, et saaks korvi asemel turvahälli vankriraamile­ kinnitada, kuid sedagi olen kasutanud ainult korra. Eelistan kõhukotti või panen turvahälli ostukärusse.“

Kas pumbatavad õhkrehvid, plastist või plastisegust rehvid? Kui soovid sõita käruga külavaheteel või maastikul, siis saad õhkrehvis oleva õhurõhu reguleerimisega muuta käru käiku pehmemaks või jäigemaks.

Kui sul on vaja iga päev käru tõsta, siis on plastist rehvi kergus suur eelis. Samas kulub plastisegust ratas kiiremini. Nii et kui on plaan hakata käruga siiski palju ja pikki maid sõitma, vali parem täiskummist (pumbatavad) rattad.

Kas suurem või väiksem ratas? Mida suurem ratas, seda raskem. Kui sulle on käru kaal oluline, siis vaata väiksemaid rattaid. Teisalt tuleb aga tähele panna, et meie laius­kraadil võib aastast 4–5 kuud olla väljas lumi, milles sõitmiseks on suured rattad (12 tolli, umbes 30 cm) selgelt paremad. Ka 10tollised (25 cm) on täitsa head.

Tea: „Meile oli otsustamisel oluline, et rattad oleksid laagrite peal ja õhkrehvidega (rataste pehmust pole me küll kordagi reguleerinud, on, nagu on), sest sõidame palju maastikul­ ning peame arvestama ka koduümbruse raskemate lumeoludega. Meil ei tule vankrit trepist üles tassida, seetõttu ei pidanud ka kaalu tähtsaks. Nüüd, kaheksa kuu möödudes, pean aga tõdema, et oleme vankriga rohkem hoopis linnas sõitnud. Ja nii rasket vankrit näiteks Tartus Toomemäel üles-alla lükata on ikka päris väsitav.“

2. Vankrikorv või kookon

Mis vahe on vankrikorvil ja kookonil? Vankrikorv on eraldi vankriosa, mis kinnitatakse raami külge. Kookon käib aga vankri istmeosa sisse.

Vankrikorvi kõva põhi on vooderdatud madratsiga (soovitavalt puuvillase kattega), küljevooderdust saab tavaliselt ära võtta ja pesta. Kookonit võib võrrelda kõvapõhjalise kandekotiga. Kookonil on sangad, millega seda vankrist välja tõsta (hea koos magava lapsega tuppa viia). Kookoni kõva põhja saab lapse kasvades ära võtta ning kasutada kookonit siis magamis- või jalakotina. Kookonit eraldi raamile kinnitada ei saa, see pannakse käru istmeossa, mille seljatugi on maksimaalselt lamavas asendis, ja kinnitatakse rihmadega istme külge, et laps välja ei libiseks.

Miks on korv parem? See on avaram. Talvel jääb ruumi ka lambanahale või muule soojendavale-pehmendavale voodrile. Vankrikorvi saab raamilt lihtsasti ära tõsta ning koos magava lapsega tuppa viia. Samas on korv oma konstruktsiooni tõttu raske.

Tea: „Eelistasime korvi kookonile, et oleks rohkem ruumi. Korvi saime kasutada reisil ka voodina ning majas sees oli mugav magavat last sellega ühest kohast teise viia. Enne ostmist proovisime, kas vanker mahub autosse. Meie oma mahub ära koos korviga, kuid mina ei jõua nii rasket vankrit ühekorraga tõsta, tõstan rattaraami ja korvi eraldi.“

Miks on kookon parem? Kookon on väiksem, mistõttu vastsündinu tunneb ennast seal hästi ja kaitstuna – ka emakõhus ei ole lapsel palju ruumi. Samas mahub laps kookonisse vabalt ka talvekombekaga. Kuna kookon ise kaalub vähe, on last sellega kerge transportida.

Lõppkokkuvõttes võib vankrikorviga komplekt osutuda kergemaks kui kookoniga variant. Kui vankri üldkaal on oluline, tuleb seda silmas pidada.

Kuivõrd vankrikorv kinnitatakse raamile eraldi, tuleb see mõne komplekti puhul ka eraldi osta. Kookon kuulub aga alati vankrikomplekti ja enamasti seda eraldi ei müüda.

3. Pidurid

Kärudel on olemas n-ö ühejala­pidur – kui jalaga peale vajutad, lukustuvad korraga mõlemad tagumised rattad. See on vankri põhi­pidur ja selleta ei müüda ühtegi vankrit.
Kas käsipidur on vajalik? Käsipidur on lisapidur esiratastele, kuigi vahel rakendub ­ka tagumistele ratastele. Seda juhitakse lükke­sangalt, mis on väga mugav.
Tea: „Vankrit ostes ei osanud me piduritele eraldi mõelda.“

4. Pakikorv

Harilikult on nii, et mida suurem pakikorv, seda parem. Hea on osturetkel kogu kraam sinna paigutada. Kontrolli aga kindlasti järele, kas pakikorvini on lihtne ulatuda. Tavaliselt on sul vaja korvi asju panna või sealt võtta siis, kui laps magab ehk kui seljatugi on kõige madalamas asendis. Vaata, kui mugavalt sa ­sel juhul pakikorvile ligi pääsed.
Tea: „Esimene mõte oli osta korraliku ­tugeva metallraamist korviga vanker. Meie mudelil oli aga kileriidest pakikorv ja tagantjärele leian, et ehk see ongi parem, sest riie läheb küll pikapeale mustaks, aga see-eest jäävad asjad korvis puhtaks. Ja riiet saab pesta.“

5. Istmeosa

Kui plaanid osta vankrikorviga komplekti, siis on selle põhiosad raam, vankrikorv ja istmeosa. Algul istmeosa tarvis ei lähe, seda on vaja siis, kui laps on vankrikorvist välja kasvanud (7.–8. elukuul).
Kui plaanid osta kookoniga komplekti, siis kuuluvad sinna raam ja istmeosa, mille sisse käib kookon. See tähendab, et istmeosa on käigus ka juba vastsündinueas.

Kui madalaks peaks minema istme selja­tugi? Kõige parem, kui see käib alla 180°. Turvastandardite järgi peab seljatoe ­kalle olema vähemalt 150° ja sellinegi kaldenurk on piisav, et laps saaks pikema lõuna­uinaku ajal kenasti magada.

Kas mehaaniline või rihmaga regu­leerija? Mehaanilise süsteemi puhul on selja­toe tagaküljel klamber ning seljatuge saab üles-alla liigutada astmete kaupa, kas kolm või neli astet. Teisel juhul tuleb reguleerida seljatoe tagaküljel asuvat klambriga rihma – nii saad seljatoe seada täpselt nii kõrgele, nagu soovid. Samas on seljatoele nõjatuvat last rihmasüsteemi puhul raske või lausa võimatu istuvasse asendisse lükata.

Seljatoe reguleerimise süsteeme on teisigi, näiteks lukkudega – tõmbad mõlemalt istmeküljelt ühe või kaks lukku lahti ja vastavalt nii palju kalle muutub.

Tea: „Soovisime, et istmeosa käiks 180° alla, siis on lapsel mugav magada. Oluline, et kõrgust saaks reguleerida ka siis, kui laps on vankris sees.“

6. Turvaelemendid

Turvakaar. See on väga paljudel vankritel olemas, kuid ei ole hädavajalik. Turvakaarest on lapsel hea kinni hoida ning mingil määral täidab see ka turvaülesannet.

Turvarihmad. Turvarihmad peavad olema ja ilma nendeta ei tohi müüa ühtki vankrit. Lapse­ turvalisuse huvides tuleb ta alati turvarihmadega kinnitada. Tavalised on 5-punkti-rihmad: üle mõle­ma õla, ümber puusade ning jalge vahelt läbi, klamber lapse kõhul. Niimoodi on laps kindlalt vankris kinni ning ka kõige kärsitum ei pääse minema.
Jalatugi. Oleks hea, kui jalatuge saaks liigutada üles-alla, sest kõik tahavad pikali visates jalad üles tõsta, ka lapsed. Kui lased seljatoe lapse magamise ajaks tahapoole, siis võiks ka jalatoe üles tõsta, pärast uinakut aga jälle alla lasta.

7. Kaarvari

Kaarvarju ülesanne on kaitsta vankris istuvat last otsese päikesevalguse, vihmasabina või tuuleiili eest. Kuidas see detail aga täpselt välja näeb, on puhtalt maitse ja disaini küsimus.
Mõne kaarvarju peal on ka aken, kust on võimalik märkamatult piiluda, mida laps vankris teeb.
Tea: „Ka meie kaarvarjul on aken, kuid ma ei oska veel öelda, kui vajalik see on. Mõeldes meie ilmastikuoludele, vaatasime vankrit, mille ava ei oleks väga avar. Meie vankri kaarvarjul on näiteks väike nokk, mille saab ette tõmmata. Küll oleme käinud üht kaart juba vahetamas, sest see läks katki.“

8. Vankriraam

Kumb on parem, alumiiniu­mist või terasest? Mõlemad on head. Alumiiniumraam on tunduvalt kergem, kuid ka tunduvalt kallim. Kui ei pea vankrit tihti tõstma, siis vaata terasraami. Saad hea stabiilse käru parema hinnaga. Eriti kallite vankrite raamid on tehtud ülikergest süsinikkiust.
Tea: „Ei oskagi öelda, millest meie vankri raam on, sest kergus ei olnud meile põhiline. Olulisem oli, et raam käiks lihtsalt kokku ja lahti, et saaks mugavalt autosse tõsta.“

9. Lükkesang

Kas sanga kõrgust peaks saama­ reguleerida? Oleneb sellest, kas­ vankrit kasutavad eri pikkusega inimesed. Kui emme on pisem ja issi pikemat kasvu, siis teeb reguleeritava kõrgusega sang liikumise mugavaks. Muidu võib pikk issi olla lookas üle vankri või pisike emme lükata käru kurgu kõrguselt.

Kas sanga suunda peaks ­saama muuta? Muidugi on hea, kui saad lükkesanga üle vankri teisele poole tõsta ja edasi jalutada, nii et päike lapsele näkku ei paista või tuul peale ei puhu. Pane aga tähele, et 360° pööravate esiratastega kolmerattalise ja ka mõne neljarattalise vankri raam ei luba lükkesanga suunda muuta. See ei ole raami ehituse tõttu lihtsalt võimalik. See-eest saab aga muuta raamil oleva vankrikorvi või istmeosa suunda: võtad korvi klambritest lahti ning kinnitad teistpidi. Kui aga laps korvis/istmel parasjagu magab, on seda füüsiliselt väga ränk või lausa võimatu teha. Laps on liiga raske, et teda kogu istmega ringi tõsta.

Lükkesanga ja raami puhul vaata, kas saad käia nii, et jalutades varbaid pidurite vastu ei toksa. Mõned vankrid on nii lühikese raamiga, et pikema sammuga astuja võib end vastu raami valusalt ära lüüa.

Tea: „Meile oli oluline, et saaksime vankri sanga üle viia ja vajadusel lapse sujuvalt teistpidi keerata. Kas seda ka praktikas kasutama hakkame,­ ei oska veel öelda, sest poeg on alles vankrikorvis ja korvi puhul seda funkt­siooni kasutada ei saa.
Ka võimalus sanga kõrgust reguleerida oli meie perele minu ja mehe pikkusevahe tõttu oluline. Seda, kas varbad kõndides ka vastu pidureid lähe­vad, ei osanud poes vaadata. Aga õnneks seda probleemi meil ei tekkinud.“

10. Lisad

Vihmakile. Hea, kui see on vankri­komplektis olemas, sest seda läheb vaja igal juhul. Ka suure tuulega on hea vihmakile vankrile peale tõmmata – tuul ei käi vankrist läbi ning lapsel on mõnus ja soe.

Sääsevõrk. Ilma selleta saab hakkama, kuid peale sääskede hoiab vankri ümber olev võrk ka muud lendavad mutukad-putukad lapsest eemal ja unerahu häirijaid on vähem.
Tea: „Vihmakatte ja sääsevõrgu ostsin eraldi ja neid kasutan palju, eriti sääsevõrku.“

11. Vankri välimus ja hind

Välimus vali ikka oma maitse järgi.

Tea: „Otsisin vankrit, mis poleks väga tume. Tundus, et just kallimate firmade vankrid olid kas väga heledad või siis väga tumedad, aga mõnel firmal oli ka laia värvivalikuga mudeleid. Hinnaklassilt on meie vanker pigem kallimate seas, kuid Emmaljungat ei pidanud me siiski mõttekaks osta.“

Kas siis kallim või odavam? Vankri võib saada vähem kui saja euroga, kuid selle eest võib maksta ­ka mitu tuhat eurot.

Äkki läheb odavam vanker ­kiire­mini katki kui kolm korda kallim analoog?
Ei lähe. Olenemata vankri hinna­klassist ei saa ükski tootja lubada endale viletsat toodet. Apsakaid võib juhtuda nii tipphinnaklassi kui keskmike seas. Tasub aga silmas pidada, et mida rohkem on vankril n-ö kelli ja vilesid, seda rohkem on neid ka katki minemas.

Kui 12tollised õhkrehvid peaksid katki minema (sõidad näiteks naela otsa), saad uued rehvid ka ükskõik millisest jalgrattapoest. 12tolline vankri­ratas on samas mõõdus väikseima lasteratta rehviga.