Üheks olulisimaks puutepunktiks on siin diabeet ja rasedus, mis nõuab väga põhjalikku teadlikkust ja planeerimist.

„Diabeetikute puhul on oluline, et tema haigusest ja lapsesaamise soovist oleksid teadlikud nii arst kui ämmaemand. Esmalt tuleks ära kontrollida silmade ja neerude seisund ning naise üldine tervis," selgitab Kruutmann.

Kui organism kontrollitud, ei tohi unustada aga igapäevast korralikku haiguse kompenseerimist. „Et nii naise rasedus kui ka lapse areng ja sünd kulgeksid plaanipäraselt, peab diabeetiku veresuhkru tase olema regulaarselt kontrolli all," selgitab ämmaemand. Ta täpsustab, et rasedust planeerima asudes peab viimase kolme kuu keskmine veresuhkur ehk glükohemoglobiin olema 7,0 ringis.

Lisaks I ja II tüübi diabeedile ohustab naisi ka rasedusaegne- ehk gestatsioonidiabeet (GDM), mis avaldub tavaliselt 24.-28. rasedusnädalal ning on põhjustatud platsenta hormoonidest. Tegu on raseduse ajal tekkinud süsivesikute ainevahetuse häirega, mis on esmakordselt tekkinud või diagnoositud raseduse ajal. Ka GDM-i esinemissagedus maailmas on kasvamas ning selle levikut on sageli alahinnatud.

Ida-Tallinna Keskhaigla ämmaemand Annaliisa Kruutmann soovitab kõikidel diabeetikutel tervislikult ja mitmekesiselt toituda ning olla raseduse vältel füüsiliselt aktiivne.

Diabeet on naiste hulgas üheksas surmapõhjus, põhjustades aastas ligi 2 miljonit surma. Suureks eelsoodumuseks on siinkohal sotsiaalmajanduslik olukord, mis paljudel juhtudel maailma eri paigus riskifaktoreid nagu ligipääs arstiabile, alkoholi tarbimine, suitsetamine jm võimendab.

Ülemaailmset diabeedipäeva tähistatakse igal aastal 14. novembril, päeval, mil sündis teadlane Frederick Banting, kes oli üks kahest 1922. aastal insuliini avastanud teadlastest.

Diabeedipäeva tähistamine sai alguse 1991. aastal, kui Rahvusvaheline Diabeediföderatsioon ja Maailma Terviseorganisatsioon otsustasid läbi iga-aastaste teavituskampaaniate diabeedi ülemaailmsele tõusutrendile tähelepanu hakata pöörama.