Ikka naine on rase, mitte mina

Kunstitudeng Mirjam Tammepuu (22) ja hooldustehnikuna töö­tav Mart Kilk (23) ootavad teist last, kes peaks sündima uue aasta algul. Nende tütar Saara Sofiia saab novembri lõpus kaheaastaseks. Mart mäletab, et kui ta 21aastasena isaks saamisest kuulis, tabas teda peaaegu et paanika. Ta polnud väikest last näinudki ligemalt kui paar meetrit, süles hoidmisest rääkimata. Esimene mõte oli – põgeneda!

“See oli muidugi vaid esimene reaktsioon, tegelikult ei põgenenud ma kuhugi,” meenutab ta ja lisab, et praegu on sellele isegi naljakas mõelda. “Väike hirm jäi ikka sisse kuni lapse sünnini, kuid paanika asendus ajapikku positiivse ärevuse ja ootusega.”

Teate teise lapse ootusest võttis ta vastu tunduvalt rahulikumalt. Väike värin ja elevus on ikka sees, kuid hirmutav see enam ei tundu.

Naist on lõbus vaadata

Mart tunnistab, et mehel on mõni­kord naljakas kõrvalt vaadata, kuidas naine juurde võtab ja kuidas ta avastab, et mõned riided ei mahu jälle selga. Teisalt tundub talle, et rase naine käib šoppamas veel rohkem kui mitterase. “Iga kord väljast tulles on ta jälle midagi tulevasele ilmakodanikule ostnud. Ise väidab järjekindlalt, et lapse sünniks ei ole mitte kui midagi valmis.”
Vahel tahaks Mart naisele lihtsalt öelda, et rahune maha. Kuid järele mõeldes: seda muretsemist on päris armas vaadata. “Eks see näita sedagi, et naisest saab hea ja hooliv ema.”
Ja siis raseda tujud! “Kui naine on heas tujus, on ta kõige parem ja armsam inimene maailmas. Ent kui tuju on vilets, on lohutamine raske töö, mis vahel toob hoopis vastupidise reaktsiooni.”

Mees hakkab muretsema

Enda juures pole Mart küll mingeid muutusi märganud. “Ikka naine on rase, mitte mina. Ma muretsen muidugi, et mingit õnnetust ei juhtuks ja kõik korras oleks. Kui aga parasjagu pole millegi pärast muretseda, viivad igapäevased tegemised mõtted mujale. Õige tunne tuleb mulle siis, kui laps on sündinud.”
Mirjam arvab, et Mart ikka on natukene muutunud. “Ta tunneb rohkem muret igasugu väikeste asjade pärast. Uurib pidevalt, ega kuskilt ei valuta ja kas enesetunne on hea. Vahel on see isegi naljakas, kuidas ta suudab üle muretseda.”

Mirjamile tundub, et Mart tunneb varasemast suuremat huvi tema käikude ja tegemiste vastu, püüdes olla kindel, et naine ennast liialt ei koorma. Koju tuleb ta ka varem ja kallistab palju. “Vahel tundub, et talle meeldiks otsustada pea kõige lapsega seonduva üle. Õnneks oleme enamasti siiski sama meelt või vähemalt jõuame kompromissile.”
“Ei tea,” vaidleb Mart. “Mulle tundub, et meil on üsna võrdne kontroll olukorra üle. Otsused, kus rasedana on hea käia ja mis teha või tegemata jätta, teeme ikka ühiselt. Vahel ainult, kui ma pean kauemaks eemale minema, on tunne, et peaks ta igaks juhuks vati sisse mähkima. Tegelikult ma usaldan oma naist ning tean, et ta oskab end ja last hoida.”

Mitmesugused mured

Mees tunnistab, et tema muretseb naisest rohkem materiaalsete asjade pärast. Tahaks pakkuda lastele kindlat perekonda ja kodu, kuid ikka on hirm, et midagi võib valesti minna. Mirjam mõistab seda ja mäletab, et eriti esimest last oodates nägi tulevane isa palju vaeva, et beebi saaks kõik ilusad ja korralikud asjad, mida vaja läheb. “Kuna nüüd on tal kogemus olemas, kui palju ja kuhu lapsega peres raha kulub, siis tundub, et enam see nii suurt muret ei tekita.”

Teise raseduse puhul on nende ühiseks suurimaks mureks olnud tulevase poja tervis, sest lapseootuse algus ei kulgenud päris probleemideta.
Kuni laps veel kõhus püsib, on ta ikkagi rohkem Mirjami laps. “Mart ei ole selline kõhuga suhtleja tüüp,” ütleb Mirjam. “Ent ta räägib minuga ja ma arvan, et laps saab sellest sama emotsiooni mis minagi.” Naise meelest on väga hea suhtlusvahend kallistamine. Kui mees naist embuses hoiab, tekitab see eriliselt sooja tunde, ja seda tunneb kindlasti ka laps.

Sünnitus paneb tunded proovile

Kui kätte jõuab sünnitus, on mehel kõige rohkem vaja külma närvi. “Väga raske on näha armastatud inimest nii suurtes valudes. Täielik abitustunne tekib, tahaks aidata ja valu ära võtta. Kuna seda teha ei saa, siis üks pool sinust tahaks lihtsalt ära minna, et ei peaks seda taluma. Teine pool teab, et peab paigale jääma ning olema tugev ja naeratama samal ajal, kui naine sulle karjub, kuidas ta sind vihkab, et ta sellisesse olukorda oled pannud,” räägib Mart elukogenult.
Ja jätkab: “Aga see kõik on seda väärt. Kui pisike sul lõpuks süles on, siis armastad sa oma naist veel tuhat korda rohkem kui varem. Ta oli nõus selle kõik läbi tegema, et teha sulle maailma ilusaim kingitus.”

Küsin Mirjamilt lõpetuseks, mille järgi võiks naine otsustada, kas mehest saab hea isa.
“Seda ei teagi vist kindlalt öelda enne, kui laps on käes. Pealtnäha edukas, hooliv, armastav ideaalmees ei pruugi tegelikult isana hästi toime tullagi. Seevastu minu mees, kes on alles üsna noor, kelle suureks kireks on autod ja kelle peod kestavad sageli hommikuni, on parim isa, keda üks laps võiks tahta. Tuleb usaldada seda tunnet enese sees!”

Mart soovitab titeuudise saanud mehele

Võta rahulikult! Asi pole tegelikult üldse nii hull. Mine sõbraga välja, tehke paar õlut ja rääkige end tühjaks. Pärast seda on rahulikum olla. Koju tulles too naisele roos näitamaks, et
sul on uudise üle hea meel.
Oma ebakindlust ära naisele näita. Kui naine tunneb, et saab sulle toetuda ja sinu peale loota, on ta rahulik ning kokku­võttes teeb see ka sinu rahulikuks ja enesekindlaks.

Mehe fantoomrasedus

Mõned mehed elavad läbi fantoomraseduse. Hommikused iiveldushood, tuikavad igemed, valud seljas, imelikud isud, kõhukinnisus, meeleolukõikumised, kurnatus, depressioon, unetus ja paisunud kõht on sümptomid, mida lapseootel naiste meestel on täheldatud. Seda nimetatakse couvade’i sündroomiks ehk kaasatundvaks raseduseks. Pole täpselt teada, miks 10–20 mehega sajast niisugused asjad juhtuvad. Tõenäoliselt on see seotud rasedusaegse äreva olukorraga ja hirmuga tuleviku ees.
Enamasti avalduvad sümptomid raseduse algul ja mehed ise ei seosta neid üldse naise lapse­ootusega. Pärast lapse sündi nähud tava­liselt kaovad.

KUI SU NAINE OOTAB LAST, SIIS

• Ole teadlik, millised muutused naisega
raseduse ajal toimuvad.
• Hoia end kursis ka sellega, kuidas loode kasvab. Ürita pihta saada lapse esimestele liigutustele.
• Hoolitse, et beebi kuuleks su häält. Talle jääb selle tämber meelde ning pärast sündi tunneb ta su hääle ära.
• Vaata üle oma eluviisid. Ehk on nüüd parim aeg lõpetada suitsetamine või piirata alko­holi kasutamist.
• Aita naist, kui ta on väsinud ja vaevatud. Märka käia poes, koristada, teha süüa.
• Mine koos naisega ultraheliuuringusse.
• Kuulake naisega teineteist. See lähendab teid.

Raamat tulevasele isale

Evar Post
“Isa mis isa. Noore isa käsiraamat”

Muhedas raamatus on kir­ju­tatud isaks olemisest ja isaduse proovikividest nii, nagu jagaks hea isa elu­tarkust oma poegadele.
Raamat algab seal, kus mees saab teada, et temast saab isa, ja lõpeb paarkümmend aastat hiljem, mil mees jääb jälle naisega kahekesi.
13 aastat ajakirja Pere ja Kodu tegevtoimetajana töötanud Evar Post on vahendanud lugejale kümnete isade lugusid, küsitlenud Eesti ja Põhja­maade psühholooge ning pereterapeute. Ta on kahe täiskasvanud poja isa.