Isakuu poolt ja vastu

Kui valida puremiseks raskem pähkel – mis oleks, kui reserveerida üks kuu vanemahüvitise perioodist isale? Kehtestada nn isakuu? Kas see on mehelik? Et taust oleks selge, maalime esmalt silme ette praegu kehtiva vanemapuhkuste süsteemi.

Rasedus- ja sünnituspuhkus on ainult emale. See kestab 140 päeva: 70 päeva enne ja 70 pärast sünnitust. Tööl käinud ema saab 100% varasemast palgast.

Isapuhkus kestab 10 tööpäeva, mees võib selle välja võtta kahe kuu jooksul enne või pärast lapse sündi. Makstakse puhkusetasu isa keskmise töötasu alusel.

Lapsehoolduspuhkus algab pärast ema rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppu ning kestab kuni lapse 3. sünnipäevani. Seda võib võtta nii ema kui isa (viimane alates lapse 70päevaseks saamisest). Hoolduspuhkusel olevale vanemale makstakse hüvitist 100% ulatuses eelnevast palgast 435 päeva jooksul, umbes lapse pooleteiseaastaseks saamiseni.

Isakuu tähendaks seda, et üks kuu vanemahüvitise maksmise perioodist oleks reserveeritud mehele. Isal pole kohustust seda välja võtta, aga seda ei saa anda ka emale.

Isakuus pole tegelikult midagi revolutsioonilist. Norras kehtib see juba alates 1993. aastast. Rootsis ja Saksamaal on isale määratud kaks kuud, Islandil koguni kolm.

Mis meid siis takistab Eestis kehtestamast isale kas või ühe kuu? Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Marre Karu toob oma doktoritöös “Lapsehoolduspuhkusel isad Eestis” välja, et mehelikkuse mõiste on meil töökeskne. Lapsega kodus olnud mehed võivad tunnetada, et neid ei peeta mehelikuks.

Seetõttu, väidab ta, leiavad isad tihti võimaluse, kuidas kasutada lapsehoolduspuhkust nõnda, et see seaks traditsioonilise mehelikkuse võimalikult vähe kahtluse alla. Näiteks nii, et ka naine on tegelikult sel ajal kodus. Isa pole siis lapsega üksi, vaid “abistab ema”.

Marre Karu doktoritööst selgub, et ligi pooled emad, 43%, ei tööta isa vanemahüvitise saamise ajal isegi mitte ühel kuul. Kuvand pole kuigi hea

Viljandi peaarhitekt Marko Männik (33) on Johannese (3), Karl Aksli (5) ja Oskari (7) isa. Johannese sünni eel oli abikaasa Kati (33) olnud vanemate lastega kodus. Tema saanuks vanemahüvitiseks miinimumi, Marko aga senist töötasu. Kuna ka tööelus oli juba tekkinud paras rutiin, leidis Marko, et lapsehoolduspuhkusele jäämine oleks igati mõttekas. Ka abikaasa oli samal ajal kodus.

“Lapsepuhkuse aega kasutasin pere hüvanguks,” ütleb Marko. “Sain olla rohkem perega koos ja ehitada maja. Tööl käies oleksin pidanud kogu vaba aja veetma maja juures.”

Perele maja ehitamine on loomulikult vajalik ja vastutustundlik tegu. Midagi niisugust, mida meestelt oodatakse. Lapsehoolduspuhkus andis isale ka võimaluse aidata naisel beebi eest hoolitseda, lisaks vajasid hoolt vanemad lapsed.

Marko tegi tunnustust väärt otsuse. Siiski ei anna seda võrrelda olukorraga, kus naine käiks iga päev tööl ja mees oleks lastega üksi kodus.

Sõbrad suhtusid Marko lapsehoolduspuhkusse hästi, aga töö juures oli nii- ja naasuguseid pilke. “Kui naissoost linnasekretär läks lapsepuhkusele, oli see elementaarne, ta lihtsalt läks ja polnud vaja midagi seletada. Aga mina pidin suutma põhjendada, miks ma niiviisi teen.”

Ka Priit Pruul (30) jäi Getter Britiga (2) lapsepuhkusele nii, et elukaaslane Grete (26) oli samal ajal kodus. Ehitusturg siples parajasti masumasenduses ja seepärast oli tema tookordsel tööandjal isegi hea meel, et sai väikese vaevaga ühest töötajast lahti.

Pärast lapsepuhkust asus Priit uude ametisse. Ta on Tartu Ehituse projektijuht. 14. septembril sündis nende perre teine laps. “Kohe andsin tööandjale teada, et uut plaani mul lapsega koju jääda pole. See oleks nagu tööandja ärakasutamine, alles ma tulin,” põhjendab ta.

Priidu meelest suhtuvad tööandjad lapsehoolduspuhkusel meestesse ja naistesse erinevalt. “Meestele vaadatakse altkulmu, et mis ta nüüd sellega mõtleb. Kui lähed ära perioodil, kui sind tööl vajatakse, on sul kriips peal. Seda meest ei ole enam. Sina pöörasid selja ja pärast pööratakse sulle selg.”

Priit arvab, et kuvand lapsehoolduspuhkusel olevast isast pole eriti hea. Arvatakse, et niikuinii tegi ta seda kasu saamise eesmärgil. Sellist suhtumist tekitavad mehed, kes vormiliselt jäävad puhkusele ja saavad vanemahüvitist, tegelikult aga teevad rõõmsalt tööd edasi ning skeemitavad endale selle eest raha mõnel hämaral moel.

Kõikides riikides on hakanud mehed rohkem lapsehoolduspuhkusele jääma alles siis, kui neile on kehtestatud seadusega kindel aeg. Norras näiteks oli enne isakuud lapsepuhkusel 2–3% isadest, praegu aga võtab oma kümme nädalat välja üle 90% meestest.

Sageli võtavad isad oma aja välja lapsehoolduspuhkuse perioodi lõpul, meil tähendaks see siis enne lapse pooleteiseaastaseks saamist. Ajal, mil ema peab nagunii tööle naasma.

Lisaks kasutatakse isakuu sisse seadnud maades palju osaajaga töötamist, kuna võimalused vanemapuhkuse võtmiseks on paindlikumad kui meil. Rootsis näiteks võib vanemapuhkuse tasustatud perioodi (kokku 13 kuud) välja võtta kuni lapse kaheksa-aastaseks saamiseni ja kas või tunni aja kaupa.

Näiteks nii, et ema võtab välja hommikul neli tundi, pärastlõunal läheb osaajaga tööle. Isa oli hommikul tööl ja pärastlõunal võtab tema välja neli tundi lapsepuhkust päevas.

Tööandjale peab vanem lapsehoolduspuhkusele minekust teatama ette vähemalt kaks kuud. Seda, millist skeemi ta soovib kasutada, ei tohi aastas muuta üle kahe korra. Nii et ka tööandja huvidele on mõeldud.

Samuti on mõeldud üksikemadele. Last üksi kasvatav naine saab endale ka isadele määratud aja. Jah, selle süsteemi haldamine on mahukas. Jah, see põhjustab tööandjaile lisasekeldusi. Küsimus on lihtsalt selles, missugust riiki ja missugust elu me tahame.

Milline on kvaliteetne elu?

Me polegi selles loos kordagi küsinud, miks isakuud üldse tarvis on. Maailmas on tehtud hulk uurimusi ning mul polegi vaja teha muud kui lihtsalt loetleda häid külgi, mis kaasnevad sellega, kui ema ja isa on mõlemad lapsehoolduspuhkusel.

• See mõjutab positiivselt laste arengut. Kui beebi saaks valida, sooviks ta võrdselt lähedust nii ema kui isaga. Tihe suhtlus mõlema vanemaga teeb lapsele head.
• Peredes, kus isad võtsid vanemapuhkust, läksid vanemad 30% väiksema tõenäosusega lahku.
• Isade vanemapuhkuse võtmine suurendab teise ja kolmanda lapse sünni tõenäosust.
• Pikas plaanis vähendab see ka ilmselt palgalõhet meeste ja naiste vahel, parandades naiste positsiooni tööturul.
• Isakuu aitab tuua rohkem tasakaalu pere kodutööde jaotusse.
• Aktiivne isaks olek suurendab meeste emotsionaalset heaolu ja mõjub hästi tervisele. Neil meestel on vähem depressioone ja nad käituvad vähem riskeerivalt.

Isakuul on seega sügav mõju peresuhetele. Need omakorda mõjutavad kogu emotsionaalset keskkonda, milles me elame.Ja nüüd, mehed, kes te kaalute argumente lapsehoolduspuhkusele jäämise poolt ja vastu – minu poolest võite kõik need põhjendused unustada! Keskenduge sellele, mida järgnevalt räägib Priit. Sellest aitab.

„See side, mis lapsega tekib, on märkimisväärne.Kui ma mõtlen, et oleksin kogu selle aja käinud tööl, siis niisugust sidet mul küll ei oleks. Juba vähem kui kahe aastaga on ta minusse nii kiindunud, et... seda tunnet ei saa kirjeldada. Side tekib igapäevaste tegemiste kaudu, mis kestavad hommikust õhtuni.

Praegu käin ma jälle tööl. Ma tunnen, et kui õhtul kuue ajal koju jõuan, on Getteriga tekkinud pisike eemaldumine. Ta veetis päeva ema või ämmaga ja siis üks kümmekond minutit võõrastab või häbeneb mind. Möödub natuke aega, ja siis on kõik jälle endine. Aga võib-olla seda endist üldse ei tulekski, kui ma poleks temaga koos kodus olnud.

Võib-olla inimestele tundubki see kaugem suhe normaalne, sest nad ei ole tundnud tõelist lähedust. Ma ei oska seda sõnadesse panna. Sa näed, kuidas laps jäljendab sind. Kuidas ta tahab teha järele sinu liigutusi. Sinu suust õpib ta uusi sõnu. Kogu see areng, mida sa vaatad, kui oled ta kõrval...

Seda ei saa võrrelda heaoluga, mida pakub karjäär. Ametialane edenemine toob hetkelise joovastuse, kuu aja pärast oled sa sellega harjunud. Lähedus lapsega toidab sind jätkuvalt iga päev.”

Siin on ainest, mille üle mõelda. Nii parlamendi liikmeil kui meil, nende valijatel. Ja kui isakuud ei tule (ning ma ei usu, et see lähiaastail juhtub), siis on, mille üle mõtteid mõlgutada peresiseseid plaane pidades.

ISAD JA LAPSEHOOLDUSPUHKUS

Sotsiaalministeeriumi tellitud ja Praxise tehtud uuring tõi välja meeste peamised põhjused, miks nad jäävad või ei jää lapsehoolduspuhkusele.

Poolt
• Naine soovib minna tööle või õppima.
• Naine vajab kodus abi.
• Mees tahab olla lapsega koos.
• Nii on majanduslikult kasulikum.
• Mees soovib vaheldust senisele igapäevatööle.
• Pärast lapsehoolduspuhkust vahetab mees töökohta.

Vastu
• Laps vajab ema.
• Mees kardab, et ei saa hakkama
• Nii on majanduslikult kasulikum.
• Mehe töö ei võimalda seda
• Mehel on hirm ohustada oma karjääri või kaotada töö.
• Lapse ema soovib ise kodus olla.
• Ühiskond ei mõista.