Kas ma ootan last?
Iga lapseootus on omanäoline, iga sünnitus ainukordne ning iga ema, isa ja laps kordumatud. Hetkest, mil sinu kehas saab alguse uus elu, hakkab organism tootma lapse arenguks vajalikke hormoone.
Oodatava menstruatsiooni ärajäämine. Raseduse korral pesastub emaka limaskesta lootemuna ja tavapärast vereeritust, mille käigus emaka limaskest välja heidetakse, ei toimu.
Kuigi see ei ole väga sage, võib raseduse esimestel kuudel esineda menstruatsioonilaadset eritust. Vereerituse päevad leiavad sel juhul aset oodatud ajal, kuid eritus on tavapärasest vähesem.
Peaksid aga teadma, et menstruatsioonitsükli võivad paigast nihutada ka haigestumine, liigne kõhnumine, keskkonnavahetus, pingeline vaimne või füüsiline töö.
Valgevooluse suurenemine. See on tingitud hormonaalsetest muutustest.
Pakitsus ja pingetunne rindades. Juba lapseootuse esimestel kuudel hakkavad rinnanäärmed valmistuma rinnapiima tootmiseks. Rinnad suurenevad, nibude pigmenteerunud ala tumeneb.
Ülitundlikkus lõhnade suhtes. Võid ootamatult märgata, et oled hakanud tajuma lõhnu, mida enne tähelegi ei pannud. Sul võib tekkida vastumeelsus seniste lemmikute suhtes (nt lemmiklõhnaõli) ja meeldima hakata täiesti tavatud lõhnad (nt kingaviksi lõhn).
Lõhnatundlikkuse tõusuga seonduvalt kirjeldavad naised ka maitsetundlikkuse teravnemist. Mõne naise arvates ei ole toidud maitsenud kunagi nii hästi kui just lapseootuse ajal. Seda ennekõike põhjusel, et nii maitse- kui ka lõhnatundlikkus on erk, täiendades teineteist vastastikku. Samas leidub ka naisi, keda seesugune suurenenud tundlikkus häirib.
Iiveldus ja/või oksendamine. Seda, miks mõnel naisel tekib rasedusaegne iiveldus ja oksendamine, täpselt veel ei teata. Põhjuseks peetakse platsenta poolt eritatavate rasedushormoonide toimet, psüühilise kohanemisega seonduvat ja veel mitmeid tegureid.
Arvatakse, et lõhnaja maitsetundlikkus ei kaasne lapseootusega mitte juhuslikult, vaid on looduse poolt antud ennekõike selleks, et ema eristaks lapsele sobilikku keskkonda sobimatust ning teeks parimaid valikuid, ühtlasi ka oma toitumises. Sellest sõltub lapse tervis.
Hommikune iiveldus algab tavaliselt 7.–8. rasedusnädalal, aga mõnikord ka varem. Enesetunne on kehv enamasti hommikul pärast tõusmist ja tühja kõhuga, kuid iiveldust võib esineda ka muul ajal – nii päeval, õhtul kui ka isegi öösiti.
Suurenenud urineerimisvajadus. Enamasti tekib suurenenud urineerimisvajadus umbes kuus nädalat pärast viljastumist. See on tingitud rasedusega seotud hormonaalsetest muutustest.
Väsimus ja unisus. Kosutavast öisest unest hoolimata võid tunda end päeva jooksul väsinu ja roidununa. Keha harjub uue olukorraga ja seetõttu läheb vaja senisest rohkem puhkust.
Meeleolude kiire vaheldumine. Arvatakse, et ennekõike hormoonitaseme muutuse tõttu võivad meeleolud olla pisut ettearvamatud.
Nii näiteks tõuseb östrogeenitase raseduse algusnädalatel kiiresti ning on raseduse 6.–7. nädalaks kolm korda kõrgem kui menstruaaltsükli ajal. See on ka üks tegureid, millega seostatakse rasedusaegset meeleolude kõikumist. Pole midagi imelikku, kui nukrus ja rõõmutunne vahelduvad mõnikord ilma konkreetse põhjuseta.
Kas ma ootan last?
Mugavalt ja kiiresti saad sellele küsimusele vastuse, kui teed rasedustesti. Testi saad muretseda apteegist.
Testi tegemisel pea meeles!
• Loe korralikult läbi pakendil olev juhend.
• Tee test hommikuse uriiniga, sest see sisaldab kõige rohkem rasedushormooni.
• Kui testile ilmub kaks triipu, on tulemus positiivne – sa ootad last.
• Kui ilmub üks triip, on testi tulemus negatiivne – sa ei oota last või on rasedus liiga varases staadiumis. Peaksid testi mõne aja pärast kordama.
Kas sünnib poiss või tüdruk?
Peale munaraku ja seemneraku on inimkeha igas rakus 46 kromosoomi. Seemnerakus ja munarakus on aga 23 kromosoomi: 22 kromosoomi ja munarakus X-sugukromosoom ning seemnerakus kas X- või Y-sugukromosoom.
Lapse soo määrab seemnerakk juba viljastumise hetkel. Munaraku sugukromosoom on alati X-kromosoom, kuid seemnerakkudes võib neid olla nii X- kui ka Y-tüüpi. Kui omavahel ühinevad X- ja X-kromosoom, sünnib tüdruk, kui aga kohtuvad X- ja Y-kromosoom, sünnib poiss.
Esimesel kümnel rasedusnädalal arenevad tulevane poiss ja tüdruk sarnaselt. Pärast kümnendat rasedusnädalat määravad edasise arengu sugukromosoomid.
Kuigi tänapäeval on võimalik juba enne sünnitust kindlaks teha, kas sünnib poiss või tüdruk, eelistavad paljud vanemad jätta selle üllatuseks.
Kuidas laps areneb
Siin raamatus räägitakse lapse arengust nelja nädala pikkuste etappide kaupa. Veel sündimata lapse puhul kasutavad meditsiin ja psühholoogia mitmeid termineid, mille abil saab teadusmaailmas selgemalt eristada ja kirjeldada arengustaadiume. Nii näiteks on teaduskeeles lapse üsasisese arengu iseloomustamisel tarvitusel mõisted blastotsüst, sügoot, embrüo ja loode.
Emale-isale tähendab aga uus elu nende ühise armastuse vilja last. Seetõttu on raamatus sünnieelse arengu kirjeldamisel kasutatud sõna „laps“. Samuti tuleb arvestada seda, et iga inimene areneb mõnevõrra erinevas tempos, seda ka üsasiseselt. Nii on ka käesolevas raamatus esitatud lapse kasvu kirjeldavad mõõdud ligikaudsed, et anda ülevaade arengu kulust.
Allikas: "Minu 9 kuud", Kristiina Uriko
