Dr. Edda Väin: „Rasestumisvastased vahendid on alati olnud ja jäävad aktuaalseks teemaks. Eks ikka sellepärast, et rasedaks jäämise võimalus hõlmab päris pikka perioodi iga naise elus ja praegu, kui on olemas teadmised ja vahendid, oleks äärmine rumalus lasta asjadel isevoolu minna.
Milline peaks olema ideaalne rasestumisvastane vahend? See võiks olla 100% kindel, sobida kõigile, lihtne kasutada, ilma kõrvaltoimeteta, kaitsma sugulisel teel levivate haiguste eest, kergesti kätte saadav ja madala hinnaga (veel parem kui täiesti tasuta). Ühesõnaga — niisugust vahendit pole olemas.

Ei tasuks aga meelt heita, sest valik on piisavalt suur, et iga naise jaoks võimalikult sobilik leida. Naistearstid oma soovitustes lähtuvad siiski iga naise puhul teatud asjaoludest, võttes arvesse naise vanust, seksuaalset käitumist, kaasnevaid haiguseid, perekonnas esinevaid pärilikke haiguseid, elustiili ja ka seda, kui kauaks soovitakse rasedust edasi lükata. Nii võin kinnitada, et kõik need küsimused naistearsti vastuvõtul ei tule uudishimust, vaid ikka sellest, et koos jõuda sobiliku tulemuseni.

Tihti on vastuvõtul oluline ka teatud müüte kummutada ja aeg-ajalt kust iganes kokku loetud hirme peletada. Isiklikult olen veendunud, et ei ole olemas „valesid“ tablette või vahendit, tegemist on ikka patsiendi ja vahendite sobivusega. See on ka põhjus, miks sõbrannade, õdede, emade vahendid ei pruugi sobida sulle ja sellepärast ei saa suuremalt jaolt neid ka retseptivabalt osta. Samuti on praegused seisukohad sellised, et rasestumisvastaseid vahendeid tuleks hakata kasutama siis, kui selleks tekib reaalne vajadus, ja lõpetada siis, kui see vajadus kaob. Teatud juhtudel on rasestumisvastased vahendid kasutusel ka ravina.

Statistikat, millist vahendit kõige rohkem kasutatakse, kahjuks ei eksisteeri. Kui siiani olid populaarseimad kombineeritud suukaudsed tabletid, siis ilmselt on nad osaliselt oma populaarsust hakanud kaotama plaastritele ja tuperõngale, mille kasutamine on „muretum“, see tähendab, et igapäevaselt ei pea meeles pidama tabletivõtmist.

Rasestumisvastased tabletid on ühed enim uuritud ravimid ja toimeainete sisalduse vähenemisega on ka nende kõrvaltoimed tunduvalt vähenenud. Juba 2001. aastal oli maailmas umbes 78 miljonit tabletikasutajat ja esimesed rasestumisvastased tabletid võeti kasutusele juba 1960. aastal Ameerikas. Need, kes soovivad pikemaajaliselt rasestumist edasi lükata, eelistavad kas implantaati, süstitavat depoopreparaati või emakasisest spiraali. Viimaste puhul on mõnel naisel endiselt hirm paigaldamise protseduuri ees, mis on asjatu, sest on ju võimalik kasutada ka lokaalselt tuimestust ja pigem on tegemist hetkelise ebamugavusega, mis tagab kolm kuni viis aastat muretust.

Kuidagi ei saa üle ega ümber ka kondoomidest. On ju need endiselt ainukesed vahendid, mis sugulisel teel levivate haiguste eest kaitsevad. Pealegi — kas teadsite, et esimesed kondoomid olid kasutusel juba 14. sajandil e.m.a vanas Egiptuses ja esimesed kirjalikud andmed pärinevad 16. sajandi Itaaliast? Hämmastav — jõudsimegi tagasi selle juurde, kui aktuaalse teemaga läbi aegade on tegemist.“

Järelikult on igale naisele olemas parim lahendus — oluline on oma günekoloogi usaldada ja võimalustega kursis olla. Kui Sul ei ole siiani vedanud ja Sa pole leidnud spetsialisti, keda usaldada, või soovid lihtsalt oma arsti arvamusele lisaks ka teise spetsialisti arvamust, pöördu julgelt Fertilitasse. Kogemustega Fertilitase arstid võtavad vastu Viimsis, Mustamäel ja Kesklinnas. Aega broneerida saad mugavalt SIIN.
Vaata ka fertilitas.ee

Jaga
Kommentaarid