Kõik, mida tulevne ema peab teadma selle kohta, mis leiab aset sünnituse ajal ning kuidas kulgeb sünnitus


Kõik, mida tulevne ema peab teadma selle kohta, mis leiab aset sünnituse ajal ning kuidas kulgeb sünnitus
Foto: Shutterstock

Sünd on oma olemuselt kummaline – laps tuleb sinu juurde, olles kogu aeg olnud sinu juures. Sina oled lapsele ehk pisut tuttavam kui tema sulle, sest tema on kuulnud su häält, saanud osa sinu igapäevaelu rütmist ja emotsioonidest ning tundnud su keha liikumist.

Sinuni on jõudnud aga lapse liigutused, mis on andnud edasi tema toimetusi. Ka lapse isa võib olla lapsele tuttavam kui laps isale. Isa on saanud osa lapse liigutustest, laps omakorda kuulnud isa häält ja tundnud silitusi.

Seda, mis käivitab sünnituse ja miks algab sünnitus just siis, kui ta algab, ei osata täpselt seletada. Arvatakse, et oma osa on siin lapsel, kes eritab ema vereringesse sünnitust käivitavad hormoonid, misjärel hakkab ema organism sünnituseks valmistuma.

Selleks, et naine oskaks end sünnituse käigus aidata, on vaja teada, mis leiab aset sünnituse ajal ning kuidas kulgeb sünnitus.

Esimene sünnitus kestab keskmiselt 10–20 tundi, korduv sünnitus umbes 6–12 tundi. Vanarahvatarkus ütleb, et sünnitaja ei tohi sünnitusvaludes olles näha kahte järjestikust päikesetõusu. Iga sünnitus, ka iga sinu sünnitus, erineb teisest nii kulult, kestuselt kui ka valude tugevuselt.

Seotud lood:

Sünnitus jaotatakse kolme perioodi: avanemis-, väljutus- ja päramiste periood.

Avanemisperiood

Avanemine on sünnituse kõige pikem periood, mis kestab üldjuhul 8–12 tundi. Korduvsünnitajatel vältab avanemisperiood keskmiselt 4–6 tundi.

Alguses võivad valud olla ebaregulaarsed ja sarnaneda menstruatsiooniaegse kõhupakitsusega. Kui valud muutuvad sagedasemaks ja tugevamaks ning sa tunned, et kõht tõmbub valu ajal kivikõvaks ning seejärel jälle lõtvub, on see kindel märk sünnituse algusest. Esimesed regulaarsed emaka kokkutõmbed ongi märk avanemisperioodi algusest.

Avanemisperioodi lõpuks on emaka kontraktsioonid iga 2–3 minuti tagant ja kestavad 40–50 sekundit. Sünnituse ajal tõmbuvad emakalihased kokku ning paksenevad ja lühenevad. Seeläbi umbes paarisentimeetrine emakakael pehmeneb, lüheneb ja venib ning laps liigub sünnitusteedes allapoole. Emakakael avaneb tasapisi ja seetõttu võid märgata vereseguse vooluse eritumist.

Laps liigub mööda sünnitusteid, mille moodustavad luuline vaagen, pehmed koed, emakas ja emakakael.

Loe veel

Avanemisperiood jaotatakse:

• avanemise aktiivseks faasiks, kus emakakael avaneb kuni 8 cm;

• passiivseks faasiks, kus emakakaela avatus on täielik ehk 10 cm. Selles faasis läheb avanemisperiood üle väljutusperioodi. Emakakael avaneb selleks, et laps saaks sündida. Lapse sündimiseks peab emakakael olema avatud 10 cm.

Kuidas ennast aidata?

• Ole rahulik ja püüa iga valu üle rõõmu tunda, on see ju märk lapse lähenevast sünnist. Sünnituse

alates on valud leebed, annavad võimaluse harjutada valuga toimetulekut ja sünnitusele pühenduda.

• Kui valud muutuvad tugevamaks, hinga valu välja häälega.

• Keskendu oma sünnitusele. Inimesel on raske olulistel hetkedel oma tähelepanu jaotada. Pidev suhtlemine väsitab sind ning juhib sünnitusele keskendumiselt eemale.

• Saada lapsele kõhtu paitades helli sõnumeid.

• Vali valu ajaks asendid, mis tunduvad sobivat. Sünnitusvalu ajal liigub laps mööda sünnitusteid allapoole. Kuna sünnitusteed on kitsad, siis on lapsele iga millimeetri läbimine suur väljakutse. Püüa talle sündimist lihtsamaks teha, vahetades sünnituse jooksul asendeid – seega lood iga oma asendimuutusega lapsele mõnevõrra teistsuguse võimaluse sünnitusteid läbida. Usalda oma sisetunnet, enamasti teab sinu keha, milliseid asendeid ja millal eelistada. Püstised asendid kiirendavad sünnitust, puhkeasendid (külili lebamine, neljakäpukil olek) annavad võimaluse hinge tõmmata.

• Eesmärgiks ei tasu seada võimalikult kiiret sünnitust, vaid võtta selle tähtsa sündmuse jaoks aega. Kiirus ei ole eesmärk omaette.

• Ka tugiisik ja ämmaemand on asendite valikul ja muutmisel sulle toeks.

• Valu ajal muuda oma vaagen lapsele avatumaks. Kui surud näiteks valu ajal jalad kokku (või paned lausa risti), jääb ka lapsel sünnitusteedes allapoole liikumiseks ruumi ahtamaks.

• Kasuta puhkust sünnitusvalude vaheajal – sule silmad ja keskendu ainult iseendale ja lapsele. On naisi, kes ütlevad end lausa minutiks magama jäävat.

• Silitus ja massaaž mõjuvad lõõgastavalt ning kutsuvad esile oksütotsiini tootmise. Oksütotsiinihormoonil on kehale mitmeid toimeid ning üks neist on seotud sünnituse edenemisega ning samas ka heaolu ja mõnutundega. Mõni naine soovib silitust vaid kindlas kehapiirkonnas, teine aga palub massaaživõtteid kombineerida. Soovid võivad sünnituse käigus ka muutuda. Vahel võib tekkida tunne, et ei taha massaaži ega silitust, siis jälle tunda selle järele vajadust.

• Joo gaseerimata vett või taimeteed (vaarikalehe-, nõmmliiva-, kortsleheteed), kodus on võimalik lutsutada ka jäätükikesi. Joomine taastab kaotatud vedelikuhulga ja mõjub värskendavalt. Rohke gaasisisaldusega ja tugevamaitselisi karastusjooke võiksid vältida. Samuti ei kuulu sünnitaja joogivalikusse energiajoogid.

• Kui sul on isu, söö midagi kerget, näiteks puuvilju, jogurtit. Sünnituse edenedes tavaliselt söögiisu kaob.

• Puusade ja keha rütmiline liigutamine (edasi-tagasi, küljelt küljele) aitab lõdvestuda ja leevendada sünnitusvalu.

• Ära unusta tualetis käia.

• Jahe rätik otsa ees ja kukla piirkonnas aitab end virgemana tunda.

• Proovi leida viise, kuidas ennast turvaliselt tunned (sünnituspaiga hubasus, kallis inimene sünnituse juures, lõdvestumine, sünnitusaegne hingamine). Hirm ja ebamugavus suurendavad adrenaliini tootmist – see aga pikendab sünnitust ning vähendab kehaomase valuvaigisti endorfiini toodangut.

Vaata ka eespool kirjeldatud soovitusi, kuidas sünnituse kestel kõhuhingamist teha, lõdvestuda ja sünnitusvalu leevendada.

Asenditega sünnitusvalu leevendades saad kaasa aidata sünnituse käigule.

Käpuliasend vali siis, kui sünnitusvalud on liiga ägedad või vajad pisukest puhkust. Sellises asendis ei suru lapse pea emakakaelale nii tugevalt nagu püstiasendite puhul.

Küliliasend võimaldab lapsel end sünnitusteedes õigesse asendisse sättida. Annab sünnitajale ka puhkust.

Püstine asend. Saad ennast seistes toetada millelegi kõrgemale (nt aknalauale) või asetada käed ümber partneri kaela ja toetada ennast tema rinnale. Püstised asendid muudavad sünnitustegevuse intensiivsemaks.

Kükkasend või istumine sünnitusjäril sobib aeglase sünnitustegevuse korral ja väljutusperioodis. Vaagen on hästi avatud ja laps liigub allapoole juba gravitatsiooni tõttu.

Põlviliasend. Pane põlvede alla midagi pehmet (nt padi, tekk, madrats) ja toeta end kõrgemale (nt voodile, toolile jne). Põlviliasendis nagu ka kõikide teiste püstiste asendite puhul on hea puusi rütmiliselt liigutada, see aitab sünnitusvalusid leevendada.

Põlv-kükkasend. Põlviliasendist saad tõsta ühe jala kannale ja muuta seega vaagna lapsele avaramaks. Selles asendis võid ennast toetada millelegi kõrgemale (nt voodi, tool) või olla tugiisiku kaisus. Tugiisik saab soovi korral su selga masseerida.

Kõik esitatud asendid sobivad nii avanemisperioodis sünnitusvalude ajal kui ka väljutusperioodis lapse sündimiseks. Kõikide asendite puhul saad kasutada asendi mugavamaks muutmisel patju, sünnituskotti või muid abivahendeid.

Et laps saaks sündida, peab emakakael olema täielikult ehk 10 cm avatud. Avanemisperioodi lõpus on ajavahemik, kus valud muutuvad väga tugevaks ja sul tekib vajadus pressida. Samas pole emakakael täielikult avatud, vaid 8–9 cm ulatuses, ning pressida veel ei tohi. Sellel ajal võid tunda suurt väsimust, kuid see on ilmselt tarvilik, et ennast veel viimseks jõupingutuseks kokku võtta.

Pressitarve väheneb, kui võtad niisuguse asendi:

Toeta rind ja pea võimalikult vastu maad ning tõsta puusad kõrgele üles. Selles asendis ei suru laps emakakaelale ja sul on kergem presse tagasi hoida.

Väljutusperiood

Väljutusperiood on ajavahemik emakakaela täisavatusest kuni lapse sünnini. Väljutusperioodis on emaka kokkutõmbed tugevad ja sagedased, umbes minutiste vaheaegadega. Kui lapse pea on laskunud vaagnapõhjale, tekib tugev tarve valu ajal pressida. Väljutusperioodi ajal püüa hingata rahulikult ning vajadusel, kui ämmaemand ütleb, pressi kaasa.

Väljutusperiood kestab ligikaudu 1–2 tundi, korduvsünnitajatel umbes 30 minutit. Juhul kui on näiteks tegu sünnitegevuse nõrkuse, suure lapse või epiduraaltuimastusega, võib väljutusperiood pikeneda.

Kuidas ennast aidata?

• Kuigi võid tunda väsimust, püüa endas üles leida viimased jõuvarud lapse sünnitamiseks. Kindlasti on need veel tallel.

• Hinga koos valudega – ava huuled ja proovi valu häälega välja hingata. Valu vaheajal puhka – sule silmad ja püüa ka lapsele näiteks kõhtu paitades saata sõnum, et kõik on hästi.

• See, millist asendit sa sünnitamiseks eelistad, selgub enamasti alles sünnituse käigus. Vali selline positsioon, mis tundub sulle kõige mugavam. On olukordi, kus sünnitaja ja ämmaemand valivad sünnitusasendi olenevalt sünnituse kulgemisest. Sellisel juhul annab ämmaemand nõu, millist asendit valida, et sünnitusele kaasa aidata.

• Ämmaemand juhendab sind pidevalt, kuidas ja millal lapse sünnile kaasa aidata. Kui lapse pea hakkab suruma lahklihale, võid tunda lahkliha venimisest tingituna kõrvetavat valu. See valu kestab väga lühikest aega.

• Võib ette tulla, et sünnituse väljutusperioodis palutakse sul peale pressimise ka lõõtsutada. See tähendab, et hingad väga pinnapealselt ning hingamisel liigub vaid rinnakorvi ülemine osa. Õhk liigub läbi paokil suu edasitagasi, ilma et toimuks sisse- või väljahingamist. Lõõtsutamine aitab tugevaid presse tagasi hoida, tänu millele läbib laps sünnitusteid sujuvamalt.

• Väljutusperioodis nagu ka kogu sünnituse kestel on vajalik ämmaemanda ja naise hea koostöö. See aitab lapsel turvaliselt sündida.

Enamik sünde toimub öösel. On täheldatud, et loomadel sünnib öösel üheksa järglast kümnest. Arvatakse, et sünnitaja saab ise mõjutada oma sünnituse algust ja öö on selleks kõige turvalisem – valgus on hämar, õhkkond rahulik.

Päramiste periood

Päramiste periood on sünnituse viimane lõik, mil sünnivad platsenta ja lootekestad. See vältab ligikaudu 30 minutit. Emaka kokkutõmmete tagajärjel irdub emaka seina küljest platsenta. Ämmaemand ütleb, kui platsenta on emaka seina küljest eraldunud – seejärel saad sina platsenta ja lootekestade sünnile omapoolse pressimisega kaasa aidata. Kasuks võib tulla kükkasend.

Päramiste perioodis lõigatakse läbi nabaväät. Seda tehakse enamasti pärast nabaväädi pulsatsiooni ehk tukslemise lõppemist. Sa võid katsuda nabaväädi tukslemist, see on huvitav ja omapärane tunne. Juhul kui lapse seisund või muud näitajad seda nõuavad, lõigatakse nabaväät läbi kohe pärast lapse sündimist. Nabaväädi võib soovi korral läbi lõigata ka isa. Kuna nabaväädis puuduvad valuretseptorid, ei tunne laps valu. Kui laps on sündinud, võid tajuda mõne aja pärast emaka kokkutõmbeid. Need hoiavad ära suurema verekaotuse. Sünnitusel kaotab naine ligikaudu 200–300 ml verd.

Keisrilõige

Keisrilõige on operatsioon, kus laps väljutatakse läbi kõhu eesseina ja emaka seina tehtava lõike abil. Keisrilõike põhjused võivad olla seotud nii ema kui ka lapsega. Nii võib keisrilõige olla vajalik siis, kui sünnitus loomulikke teid pidi pole võimalik (suur laps, kitsas vaagen, lapse keha või pea pole õiges asendis, platsenta eesasetsus jne), pikaleveninud sünnituse korral või kui ohtu võib sattuda lapse või ema tervis (ema haigus süveneb raseduse käigus, lapse äge hapnikupuudus jne). Keisrilõike vajadus võib olla naisele teada juba lapseootuse ajal, kuid see võib selguda ka sünnituse käigus.

Tänapäeval tehakse keisrilõiget enamasti spinaalanesteesias ehk nõndanimetatud seljasüstiga, mille puhul ema on ärkvel, kuid valu ei tunne. Vahel harva, erakorraliste keisrilõigete puhul, kus on väga kiiresti vaja laps ilmale aidata, võidakse kasutada ka üldnarkoosi. Sellisel juhul ei ole ema operatsiooni ajal ärkvel. Operatsioon kestab tavapäraselt 30–60 minutit.

Keisrilõike puhul saad lapse enda kätte siis, kui sinu ja lapse seisund seda vähegi lubab.

Kuna operatsiooni järel kulub naisel enam aega kosumiseks kui vaginaalse sünnituse puhul, läheb lapse eest hoolitsemisel kindlasti mõneks ajaks vaja abistajat. Eestis on keisrilõike sagedus 10–15% ringis, kuid on riike, kus see ulatub isegi 80–85%ni. Keisrilõige ei takista hiljem sünnitamast loomulikul viisil. Siiski on oluline, et keisrilõikest kuni järgmise lapse sünnini jääks vähemalt 1,5–2 aastat.

Allikas: "Minu 9 kuud", Kristiina Uriko

Beebi kingitus
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare