Kõik rasedustestidest



Kõik rasedustestidest
Foto: Shutterstock

Keha ja enesetunne ütlevad, et midagi on teisiti kui tavaliselt? Ehk on igakuine tsükkel vimka sisse visanud või on rinnad tundlikumaks muutunud? Enesetunne ja meeleolu on vähe teistsugused? Äkki oledki rase? Rasedustest annab sellele põletavale küsimusele kõige kiirema vastuse! Aga kuidas see test õigupoolest toimib? Millal tuleks seda teha? Ja kuidas seda lapse eluloo esimese peatükina säilitada?

Raseduse esimeseks märguandeks peetakse menstruatsiooni ärajäämist. Paljudel naistel tekib menstruatsiooni ärajäämist oodates või siis menstruatsiooni alguse hilinemisel närvesööv ärevus. Rase või mitte? Oma küsimusele saad kindla vastuse, kui teed rasedustesti!

1.Kuidas rasedustest toimib?

Rasedusteste on kahte tüüpi. Koduseks kasutamiseks mõeldud testid ja arstikabinetis tehtavad veretestid.

Uriinitestid raseduse kindlakstegemiseks

Koduse rasedustesti saab osta apteegist ja sellise rasedustesti eelis on selge: testi saab teha ise oma kodus ja nii saab kiiresti vastuse. Sellised testid toimivad kõik samal põhimõttel: Testriba
abil tehakse kindlaks, kas uriin sisaldab "rasedushormooni" HCG. Selle hormooni kontsentratsioon kahekordistub raseduse esimestel nädalatel iga kahe päeva järel. Testriba sisaldab antikehi, mis reageerivad kokkupuutel HCG-hormooniga. Uriinitestid on apteekides saadaval ja kasutamisjuhend on alati testiga kaasas.

Seotud lood:

Veretestid raseduse kindlakstegemiseks

Naistearst saab vereanalüüsi põhjal samuti kindlaks teha rasedushormoon HCG olemasolu. Veres saab hormooni kindlaks teha juba kuus kuni üheksa päeva pärast viljastumist.

2. Millal on rasedustesti kõige parem teha?

Apteegist ostetav rasedustest näitab rasedust alles 14 päeva pärast viljastumist. Rasedushormoon HCG on alles selle aja möödudes uriinist leitav. Usaldusväärse tulemuse saamiseks tuleks aga testiga oodata kuni järgmise menstruatsiooni eeldatava esimese päevani. Muidu võib test hoolimata rasedusest näidata negatiivset tulemust, sest test ei reageeri, kui HCG-kogus uriinis on veel väike. HCG-tase on raseduse alguses väga madal ning tõuseb tasapisi.

Loe veel

Aga kui pole kannatust nii kaua teadmatuses olla, siis saab apteegist osta ka varaseid teste. Neid võib kasutada juba neli päeva enne menstruatsiooni ärajäämist.

Varased testid on spetsiifilised ning tuvastavad uriinis juba väga väikese HCG koguse. Kui varane test annab negatiivse tulemuse, tuleb testi menstruatsiooni eeldataval alguspäeval korrata, sest HCG kontsentratsioon uriinis võis siiski liiga väike olla. Usaldusväärse tulemuse annab uriinitest alles alates oodatava menstruatsiooni ärajäämise esimesest päevast.

Parim ajahetk rasedustesti tegemiseks on tavaliselt hommik. Siis on uriin kontsentreerunud ning rasedushormoon HCG hõlpsamini tuvastatav.

3. Kas rasedustesti kasutamisel on võimalik midagi valesti teha?

Kasutamine on väga lihtne: testriba tuleb hoida mõni sekund uriinijoa all või koguda uriin puhtasse anumasse ja hoida testriba selle sees - sellisel juhul kestab kasutamine mõni sekund kauem. On ka teste, mille kasutamisel tuleb kaasasolevast pipetist uriini vastavasse testiavasse tilgutada.

Enamikul rasedustestidest on kontrollväli ja testiväli. Umbes ühe minuti pärast ilmub kontrollväljale triip, mis näitab, kas olete rasedustesti õigesti teinud. Kolme kuni viie minuti pärast ilmub testiväljale triip, mis on näitab, kas olete rase. Kui testi on hoitud valesti või uriini tilgub tulemuse väljale, võib saadav tulemus olla vale. Lisaks tuleks kinni pidada juhendis näidatud aegadest. Testriba ei tohi uriinist välja võtta liiga kiiresti ega tulemuse lugemisega liiga kaua oodata. Kui test näitab rasedust, siis kindluse mõttes tuleks testi korrata või pöörduda naistearsti poole.

4. Mis hormoon on HCG?

Lühend HCG tähendab inimese koorioni gonadotropiini ning on tuntud ka rasedushormooni nime all. See tuleneb sellest, et hormoon tekib ainult raseduse ajal ning hoolitseb selle eest, et rasedus säiliks. HCG hakkab tekkima üks nädal pärast viljastumist ja on veres tuvastatav kuus kuni üheksa päeva hiljem, uriinitesti korral 14 päeva pärast viljastumist.

HCG hormooni eritumise vallandab viljastunud munarakk. Munaraku pesastumise ajal jagunevad rakukihid kahte rühma: seesmistest rakukihtidest tekib embrüo, välistest platsenta. Hormoon moodustub esmalt välise rakukihi kaudu, hiljem ka tekkiva platsenta kaudu.Väline rakukiht saadab munasarjadele ja ajuripatsile signaali ka selle kohta, et järgnevatel kuudel pole munarakke vaja vabastada.

Rasedushormooni hulk kahekordistub tulevase ema organismis iga kahe kuni kolme päeva järel. Hormoonisisaldus saavutab kõrgeima taseme 7. ja 12. rasedusnädala vahel.

Arvatakse, et HCG taseme tõus põhjustab ka iiveldust, mille all paljud naised
raseduse ajal kannatavad
. Pole ka ime: kui HCG tase on kolmandal nädalal 10 ja 50 vahel, tõuseb see üheksandaks rasedusnädalaks 205 000-ni.

5. Mis on digitaalsete rasedustestide juures teisiti?

Digitaalsed rasedustestid toimivad põhimõtteliselt samamoodi nagu tavalised testid. Erinevus seisneb vaid ekraan, kus kuvatakse täpselt, mis hetkel toimub. Tulemus „rase" või „pole rase" kuvatakse tekstina ning aitab vältida segadust. Ka vigadest antakse teada vastavate sümbolite abil. Testi võib teha kõige varem neli päeva enne oodatavat menstruatsiooni, kuid tulemus on usaldusväärne alles alates oodatava menstruatsiooni esimesest päevast.

6. Kuidas toimub nädalakuvaga rasedustest?

Kui sa ei soovi teada saada mitte ainult seda, kas oled rase, vaid ka seda, mitmes rasedusnädal käimas on, võid osta veidike kallima nädalakuvaga testi. Digitaalsel tulemusväljal on näha, mitu
nädalat on viljastumisest möödunud - see tehakse kindlaks HCG-sisalduse suurenemise järgi organismis. Valikus on kolm varianti: 1-2 nädalat, 2-3 nädalat, üle 3 nädala. Veidike segadust võib tekitada see, et test arvutab rasedusnädalaid teisiti kui arst. Kui ekraanil on „2-3 nädalat", tähendab see arsti jaoks juba 5. nädalat.

7. Kui kindlad on rasedustestid?

Uriinitestide kindlus on tavaliselt 99% (välja arvatud varased testid). Testi ebaõige kasutamise korral ei pruugi aga tulemust õigesti näidata. Valetulemusi võivad põhjustada ka teised, HCG-ga sarnanevad hormoonid ning teatud ravimid, näiteks antidepressandid. Peale selle ei tohi enne testi tegemist liiga palju juua, sest HCG-kontsentratsioon võib selle tagajärjel väheneda. Kui testi teha põletava uudishimu tõttu liiga vara, võib tulemus valmistada algul pettumuse: Seni, kuni HCG ei ole veel tuvastatav, on testi tulemus negatiivne - isegi kui naine on tegelikult rase. Ning: ka siis, kui rasedust (enam) pole, võib tulemus olla positiivne ning uriinis leiduda HCG-d. Sellisel juhul on munarakk tõenäoliselt küll viljastunud, kuid ei pesastunud.

8. Millal tuleb minna naistearsti juurde?

Kui oled teinud rasedustesti ja see on positiivne, tuleks arsti juurde
kontrolli minna hiljemalt 8. rasedusnädalal
. Kuid naistearst võib abiks olla ka varem, vastates küsimustele ja hajutades tekkinud kahtlusi. Siiski tuleks arsti poole pöörduda ka juhul, kui oled teinud testi, saanud negatiivse tulemuse, kuid menstruatsioon on ikkagi ära jäänud.

Enamik naisi külastab günekoloogi ka pärast positiivset rasedustesti. Nad soovivad eelkõige kindlat teadmist ning lasevad raseduse olemasolu arstil üle kontrollida. Põhimõtteliselt ei pea rase kohe arsti poole pöörduma, kui kaebused puuduvad. Kui aga esineb riskitegureid, peaks rase arstiga ühendust võtma ning kahtlused selgeks rääkima. Loomulikult aitab naistearst ka ebatavaliste olukordade, valu või veritsuse tekkimisel ning sellega lapse tervise osas kindlustunde anda. Kui sa ei tunne end hästi või kahtlustad, et miski ei klapi, pöördu günekoloogi poole.

9. Rasedustest näitas positiivset tulemust, kuid mul algasid siiski päevad. Mida see tähendab?

Kui hoolimata positiivsest rasedustestist algas menstruatsioon, pöördu kindlasti arsti poole.
See samm on oluline, et välistada veritsemise tõsisemad põhjused. Günekoloog saab kontrollida ka raseduse olemasolu, kui sa seda veel arsti juures teinud pole.

Menstruatsiooni esinemine raseduse ajal polegi aga nii harv juhus.
Igal 200. naisel tekib raseduse ajal menstruatsioon. Selle kohta on kaks teooriat. Esimese kohaselt tekib veritsus emaka limaskesta pisivigastustest munaraku pesastumise kohas. Teine teooria seostab veritsemist organismi mäluga. Selle järgi on organism menstruatsiooniaegse veritsemisega nii harjunud, et menstruatsiooni ajal tekib kerge veritsus ka hoolimata hormonaalsetest muutustest.

Kuid ka väiksem määrimine raseduse ajal ei ole midagi ebatavalist.
Seda kogeb iga viies naine. Määrimist võivad põhjustada nii emakas lõhkevad väikesed veresooned kui ka mõningane koe eraldumine, mis ei ole ohtlik. Siiski tuleks rasedusaegse veritsemise korral pöörduda kontrolliks günekoloogi poole - nii saad rasedust ka edaspidi muretult nautida.

10. Kuidas rasedustesti säilitada?

Kui sul on kombeks kõiki olulisi elusündmusi sotsiaalmeedia vahendusel jagada, siis enne, kui testifoto üles riputad, et oma uudist maailmale kuulutada, veendu oma arsti juures, et rasedus on sobivas staadiumis.

Kui soovid rasedustesti alles hoida, võid selle panna koos esimeste ultrahelipiltide, haigla nimesildi ja esimeste sokkidega väikesesse beebikarpi, mida lapsel on tulevikus kindlasti
huvitav uurida. Võid siduda testile ümber sinise või roosa paela,et see veidi kenam välja näeks. Kuna testitulemused tuhmuvad erineva kiirusega, tuleks tulemuse säilitamiseks teha testist üsna
kiiresti foto.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare