Viljatuskliiniku Nova Vita naistearst Peeter Karits ütleb, et kuigi pole olemas tüüpilist viljatut paari, näeb ta oma kabinetis sageli perekondi, kus ligi neljakümnesed naine ja mees, kellel on lapsed eelmistest kooseludest, ei suuda enam loomulikul teel ühiseid lapsi saada. Seda kinnitab Nova Vita statistika põhjal ka kliiniku juhataja Merike Seer: “Kui enne otsisid meie kliinikust abi põhiliselt noored, alla 34 aasta vanused paarid, siis viimasel viiel aastal on kliiniku külastatavus 40–50aastaste hulgas kasvanud 79%. See peegeldab ka ühiskonda – noored sünnitavad järjest vähem. Esimene sünnitus naisel on aasta-aastalt liikunud hilisemasse ikka.”

15 aastat viljatuid paare aidanud

dr Karits jätkab: “Naise vanus ongi üks sagedasemaid põhjusi, miks paaridel on vaja meditsiinilist abi lapsesaamisel. Lähenedes neljakümnele, ei pruugi naisel enam aastas valmida 12 täisväärtuslikku ja viljastumisvõimelist munarakku. Pärast 35. sünnipäeva võib 12 kuu jooksul eralduda näiteks vaid 1–2 munarakku, millest võiks areneda terve laps. 45aastaselt võivad naisel aga kõik munarakud juba otsas olla,” ütleb arst välja karmi tõe. “Selles mõttes on loodus naiste ja meeste suhtes tõesti ebavõrdne. Kui mehel pole haigusi, valmib viljastamisvõimelisi seemnerakke ka hilistes 60ndates.”

On ka teine põhjus, miks naisel ei tasu lastesaamist liiga hilja peale jätta. Edasilükatud aastate jooksul võib naine haigestuda tõbedesse, mis lastesaamise välistavad või muudavad selle tunduvalt keerulisemaks.

Kus on triibud?

Nii rullub lahti ka Sireti (37) lugu, kes elas aastaid teadmises, et loomulikul teel ta ilmselt rasedaks ei jäägi. Naine oli üritanud last saada juba 10 aastat, viimased viis neist eriti suures ootusärevuses, kuid aastad läksid, partnerid vahetusid, aga rasedustestile kaht positiivset uudist teatavat triipu ei ilmunudki. Peale Sireti enda suure lapsesoovi muutus ka ümbritsevate inimeste surve järjest tugevamaks.

Küsimusele, kas sa lapsi siis ei tahagi, pidi Siret vastama järjest tihedamini. See viis ta ikka ja jälle masendusse, siiski suutis ta mõnikord naljatades uudishimulikele vastu lõõpida. “Muidugi olin seesmiselt katki ja mõtlesin, mis mul viga on, teised saavad lapsi nagu muuseas, aga mina olen ikka ilma,” räägib Siret.
Sireti elukaaslane, kellel on lapsed varasemast abielust, ei avaldanud naisele survet, sest teema oli niigi valulik, kuid ühiseid lapsi tahtsid nad mõlemad. Nii otsustasid abikaasad, et enne kui Sireti bioloogiline kell hakkab liiga hilist aega näitama, otsivad nad abi viljatuskliinikust.

Ehmatav arstilkäik

Olles terve elu korralikult naistearsti juures kontrollis käinud, arvas Siret, et ta on terve ja teinud enda heaks kõik, mis võimalik. “Minu naistearst teadis,
et tahan last. Ma pole kunagi võtnud antibeebipille ega kasutanud muid pikaajalisi rasedusest hoidumise meetodeid. Olen alati elanud tervislikult ja sporti teinud, nii et lastetuse põhjust pealtnäha polnud,” arutleb Siret.

Kolm aastat tagasi pidi Siret aga laskma tööl tervist kontrollida ning seda teinud arst ei suutnud uskuda, et naine jõuab sellise hemoglobiinitasemega püsti seista, liiatigi viis korda nädalas trenni teha. Tervisekontrolli teinud arst soovitas kiiresti günekoloogi juurde uuringutele minna. Kogenud tohter aimas halba, kui pani kokku Sireti aneemia ning vere-
rohked ja hirmvalusad menstruatsioonid.

Ja tõesti, teine naistearst leidiski Sireti emakast müoomisõlmed. Tema enda naistearst polnud neid aga märganud! Siretis tekitas see õudu ja ta läks kiiresti Tartusse, et pidada nõu ka teise kliiniku viljatusarstiga. Pärast tavapärast läbivaatust selguski veel teine, tõeline põhjus, miks Siretil polnud õnnestunud kümne aasta jooksul last saada. Arst avastas peale müoomi ka polüübi.
Looduslik antibeebipill oli Sireti emakasse endale pesa teinud tõenäoliselt juba aastaid tagasi.

Tõde operatsioonil

Esimesel võimalusel läks Siret operatsioonile, kus üldnarkoosiga eemaldati emakast polüüp ja müoomisõlmed. Kuna lõikus oli oodatust raskem, jäeti naine nädalaks haiglasse kosuma. Operatsiooni-laual selgus, et healoomuline kasvaja oli jõudnud areneda 3 x 5 sentimeetri suuruseks. Pärast operatsiooni soovis Siretit lõiganud arst talle õnne, sest emakas jäi alles ja üks munajuhadest oli töökorras. Oleks Siret jõudnud lõikusele hiljem, võinuks lõpptulemus olla märksa nukram. “Tagantjärele mõtlen, et on suur õnn, et läksin teise arsti juurde nõu küsima. Kui ma poleks seda teinud, arvaksin võib-olla siiamaani, et kõik on korras, ja imestaksin, miks ma rasedaks ei jää, aga minu vanuses on ju iga kuu arvel,” räägib Siret siira õnnetundega.
Pärast lõikust muutusid Sireti menstruatsioonid vähem valusaks ega olnud enam nii vererohked, ka enesetunne paranes, sest kadus aneemia ja sellega kaasaskäiv väsimus, millega ta oli aastate jooksul märkamatult ära harjunud. Kuigi ta oleks pidanud emakal laskma enne rasedaks jäämist vähemalt aasta paraneda, tundis ta seitse kuud pärast operatsiooni, et keha ja vaim on lapseootuseks valmis. “Kaks kuud proovisime ja siis tundsingi, kuidas süda hakkas hommikuti pahaks minema,” meenutab naine kauaoodatud tunnet. Kuna Siret oli lapsesaamisest nii palju aastaid unistanud, nautis ta kõike rasedusega kaasnevat erilise mõnuga.
Nüüd hiljem, oma kuuekuust pisipoissi unest ärganuna sülle võttes ja hellalt musitades, ei kujuta Siret oma elu teisiti ettegi ja naudib emaks olemist täiel rinnal. Kõik varasemad muremõtted on ununenud ja kui aeg on küps, loodab ta väikese elu algamise imet kogeda veel kord. “Loodan, et mulle antakse veel üks võimalus!” ütleb ta lootusrikkalt.

Mis on polüüp?

Polüüp on limaskesta healoomuline vohand. Suuruselt võib see olla väike, aga vahel täita ka kogu emakaõõne. Polüüp takistab naist rasestumast, menstruatsioonid võivad olla vererohked, võib esineda verejookse menstruatsioonide vahel, tupevooluse suurenemist ja vahekorrajärgseid veritsusi. Mõnikord polüübid vaevusi ei põhjusta ja need diagnoositakse ultra-heliuuringul juhuslikult. Vohandi eemaldamisel hüsteroskoopiaga naise viljakus taastub.

Allikas: www.kliinik.ee

Arsti juurde minekuga ei tohi oodata

Miks järjest rohkem paare on viljatud, räägib Peeter Karits, Nova Vita kliiniku naistearst.

Paar loetakse viljatuks, kui aasta aega on rasedust ära hoidmata elatud regulaarset suguelu 2–3 korda nädalas, aga tulemust pole. Probleem võib olla võrdselt nii mehes kui ka naises või mõlemas korraga. Meeste viljatuse põhjustest on esikohal kroonilised põletikud ja nendest tingitud spermatogeneesi häired – spermatosoidid on kehva kujuga, ei liigu või liiguvad liiga aeglaselt – ning varjatult läbi põetud nakkused.

Meeste viljatuse juures mängib olulist rolli ka ülekaal. Kui mees on ülekaaluline, liigub vähe, teeb istuvat tööd, nii et munandid on terve päeva soojas ja verevarustus häiritud, kajastab seda lõpuks ka sperma kvaliteet. Väga kehv töökoht pere loomise seisukohalt on autojuhtidel, kes sõidavad pikki vahemaid. Töökohta vahetades võib probleem kaduda ja mees on jälle viljakas. Ka naise liigne kehakaal võib põhjustada viljatust, sest pärsib munasarjade regulaarset toimimist. Sama halvasti mõjub naise viljakusele ka alakaalulisus.

Viljatus on osalt elustiilihaigus, aga enne, kui soovitame paaril lastesaamise nimel igapäevaseid harjumusi muuta, peame kõik tõsised viljakust mõjutavad tegurid välistama. Kui lülitame välja kõik haiguslikud tegurid ning kooselu ei ole viljakas ka pärast elustiili muutmiseks antud aega, on diagnoosiks lastetus ebaselgetel põhjustel. Siis hakkame paari meditsiiniliselt aitama, et nad lapsi saaksid. Selliseid paare on väga palju. Juhtub ka, et paar läheb lahku ja mõlemad saavad probleemideta järglasi teiste kaaslastega.

Kõiki paare siiski aidata ei saa, näiteks suguteede kaasasündinud anomaaliate korral. Meestel näiteks siis, kui munand pole munandikotti laskunud ja probleemi pole õigel ajal, lapseeas, kirurgiliselt lahendatud. Selline absoluutne viljatus tekib ka raskete haiguste tagajärjel. Suguelu alguski on täis mitmesuguseid ohtusid. Liiga palju on suhtumist, et minuga ei juhtu midagi. Suguhaiguste põdemine seab aga paraku suurde ohtu hilisema viljakuse.

Lastetust ei tohi häbeneda ega maha salata. Kindlasti tuleb tulla arsti juurde ja mitte oodata liiga kaua. Kui naine on lähenemas neljakümnele, ei tasu arstile minekuga aastatki oodata. Viivitades võib tervisemure süveneda või naisel lastesaamisaeg lootusetult mööda minna.

Nõuanded viljakaks kooseluks

• Ära hoia sülearvutit süles ega mobiiltelefoni püksitaskus (eriti mehed).
• Tee mõõdukalt sporti.
• Hoia tervislikku kehakaalu.
• Hoidu suitsetamisest.
• Ära napsita liigselt.
• Liigu päeval palju.
• Käi regulaarselt perearsti või naistearsti juures.
• Kasuta kondoomi, et vältida suguhaigusi.
• Hoolitse oma vaimse tasakaalu eest, sest ka õige häälestatus ja vaimne