Kuidas leevendada sünnitusvalu?

Sünnitusvalusse suhtumine on olnud läbi aegade erinev ning ka tänapäeval sellekohased seisukohad päris ei kattu. Nii on aja jooksul peetud sünnitusvalu võrreldavaks menstruatsioonivaluga ning teisalt leitud, et sünnitusvalu on erisugune väga tugev valukogemus. Samuti on olnud mitmeid seisukohti valu tarvilikkuse osas. On pakutud, et valu kogemine on vajalik, et naine saaks sünnitust paremini juhtida, ja rõhutatud ka naise sünnitusvaluga toimetuleku seost emaduse kujunemisega. Vastukaaluks on arvamus, et sünnitusvalu poleks sünnitajal vaja üldse tunda.

Ühelt poolt seostub sünnitus valu ja vaevaga, teisalt kroonib seda rõõm uue elu ilmaletuleku üle. Mõni naine võib kogeda sünnitusvalu tõelise kannatusena, teise sõnutsi on see hästi talutav ja kolmas tõdeb, et suurt valu ei tundnudki.
Sünnitusvalu leevendamiseks on ajaloo kestel kasutatud nii kõikvõimalikke psühholoogilisi meetodeid (enesesugestioon, hüpnoos) kui ka meditsiinilisi vahendeid (ravimteed, akupunktuur, naerugaas, eeter). Sünnitajale on soovitatud pruukida näiteks ka oopiumi, veini, brändit ja õlut. Tõhusat, kõigile sobivat ja toimivat meetodit pole veel leitud.

Raseduse viimastel kuudel annab keha emaka ebaregulaarsete ja nõrkade kokkutõmmetena lapsele ja naisele võimaluse saada aimu sellest, mida sünnitusvalu endast kujutada võiks. Sünnituse alates muutuvad valud tasapisi järjest tugevamaks, et naine saaks võimaluse valudega harjuda, õppida neid sünnituse juhtimisel toeks võtma ja kasutama võimalusi valu leevendamiseks.

Kuidas sünnitusvalu tekib? Sünnitusvalu tundmine on naisele oluline, et osata paremini oma sünnitust juhtida. Valu tugevus ja ulatus on erinev, enamasti keskendub see selja nimmepiirkonda, õndraluu piirkonda ja/või alakõhtu. Nii näiteks võib mõni naine tunda sünnitusvalu valdavalt kõhu piirkonnas, teine aga väita, et kõige tugevam valu oli alaseljas. Valu paiknemine muutub olenevalt sünnituse staadiumist. See on põhjustatud lapse edasiliikumisest mööda sünnitusteid.

Sünnituse esimeses faasis, avanemisperioodis, võid tunda ebamäärast valu alakõhus ja/või selja nimmepiirkonnas. Avanemisperioodis avaneb emakakael, et laps saaks sündida, ning lapse pea surub emakakaelale, soodustades selle avanemist. Sünnitusvalu on avanemisperioodis ennekõike põhjustatud emaka kokkutõmbega seonduvast närvilõpmete ärritusest, emaka alumise segmendi venitusest ning kokkutõmbe ajal tekkivast hapnikupuudusest emakalihaskoes.

Kui emakakael on avanenud ja laps liigub mööda sünnitusteid allapoole, venitab lapse pea pehmeid kudesid, milles on palju valuretseptoreid. Lisaks on valu seotud ka vaagnaluude liiduste ja sidemete venitusega – selleks, et tulla ilmale läbi kitsaste sünnitusteede, peab laps tublisti tööd tegema. Lapse pea avaldab sünnitusteid läbides survet ka põiele ja pärasoolele. Samuti põhjustavad valu munajuhade, munasarjade ja kõhukelme venitus. Olenevalt lapse liikumisest sünnitusteedes on valu tupe ja lahkliha piirkonnas. Kui lapse pea surub lahklihale, kaasneb valu lahkliha venitusega.

Sünnitusvalu pole katkematu kaaslane. Kahe valu vahel on ka valutu aeg, mis annab võimaluse puhata, jõudu koguda ning keskenduda. Seda aega pole mõtet sisustada uue valu ootamisega – see tuleb niikuinii. Püüa puhata: sule silmad, kontrolli oma hingamist, lõdvestu ja püüa keskenduda endale. Mida rohkem on sel ajal suhtlemist, seda raskem on sünnituse edenedes sünnitusvaluga koostööd teha. Sünnitusvalu peaks olema sulle lapse järel tähtsuselt järgmine suhtluspartner.

Sünnitus võtab aega ning jõudu tuleb targalt varuda ja hoida. Sünnituse jooksul võib ette tulla hetki, kus tajud, et enam ei jõua. Võid tunda suurt kehalist ja vaimset väsimust. Sulle võib näida, et sünnitus on lõpmata pikk. Enamasti ei kesta sedasorti väsimus kaua. Ilmselt on taolist emotsionaalset madalseisu vaja, et jätkata.

Igal naisel on sünnitusel ainuomased tunded. Valuga toimetulekuks toodab organism, täpsemalt peaaju, valu vaigistavaid hormoone endorfiine. Nende hulk on seotud valu tugevusega: kui suureneb valu, suureneb ka endorfiinide hulk veres. Ülemäärane hirm põhjustab endorfiinide vähenemise ja adrenaliinihulga suurenemise, mistõttu tajud valu tugevamalt. Nii sõltub emotsionaalne seisund su keha toimimisest ja see omakorda sellest, kuidas sünnitus edeneb.

Näiteks juhul, kui ärevus on väga kõrge, suureneb adrenaliini toodang – see omakorda on seotud emakalihase madalama kokkutõmbejõudlusega. Seega kasuta kõiki võimalusi, et emotsionaalset
pinget ja ärevust leevendada. Abiks võivad olla omainimene sünnituse juures, eelnev tutvumine ämmaemanda ja sünnitushaiglaga, sünnituspaiga muutmine hubasemaks, aga ka teadmised ja oskused, kuidas sünnitusprotsessis osaleda. See kõik tagab suurema eneseusalduse.

Kuidas sünnitusvalu leevendamisega aidata kaasa sünnituse kestusele?

Sünnitusvalu on ainus teadaolev mõtestatud valu, selle valuga sünnib laps. Valu annab teada sünnituse algusest, valu järgi hinnatakse selle kulgu ja valu annab märku lapse sünnist.

• Sünnitusvaluga toimetulekuks on eelkõige vaja usaldust iseenda vastu – sa saad lapse sünnitamisega hakkama. Sulle kuulub au aidata laps ilmale.
• Vii end kurssi sellega, mis toimub sünnitusel. Kui tead, kuidas sünnitus kulgeb, oskad kasutada omandatud teadmisi ja kogemusi.
• Massaažž ja silitamine aitavad sünnitusvalu leevendada. Et iga naise sünnitus edeneb eri moel ja igaüks talub valusid omamoodi, peaksid abistajale ütlema, mis piirkonnas sa massaaži soovid,
millise rütmi ja tugevusega peaks see olema. Rahustavalt ja valusid leevendavalt mõjub naise hingamise rütmis tehtav massaaž. Selleks, et liigutused nahal oleksid sujuvad ja pika massaaži toimel ei muutuks nahk tundlikuks, võib kasutada õli.

• Vann ja dušš aitavad lõdvestuda ja mõjuvad rahustavalt. Kui soovid minna vanni, peaksid silmas pidama, et vesi poleks liiga soe. Vee temperatuur võiks jääda 37 °C piiresse. Vees ei soovitata olla järjest üle kahe tunni. Kui looteveed on puhkenud, võid vanni kasutada juhul, kui veed olid selged ja läbipaistvad. Pea sel juhul kindlasti nõu ämmaemandaga.

• Kui valu on koondunud selja alaossa, aitab valu leevendada kas soe või jahe mähis selles piirkonnas.

• Eri asendid aitavad kaasa nii sünnituse kulule kui ka valuga toimetulekule. Sünnituse alguses on valud nõrgad ja leebed. Mida aeg edasi, seda tugevamaks need muutuvad. Kuula oma keha ja usalda oma valikuid. Peale liikumise otsi ka asendeid, mis võtavad vähem energiat ja võimaldavad puhata – proovi olla pikali, külili, istuli, põlvili, käpuli, püsti. Kasuta patju ja muid abivahendeid. Paljudele meeldib avanemisperioodi alguses ka kiiktoolis kiikuda.

• Kõhuhingamine aitab sünnitusvalu leevendada, mõjub rahustavalt ning laseb niiviisi kehal lõõgastuda.

• Valuhoo tulles püüa lõdvestuda, rahulikult hingata ja valuga justkui kaasa minna, mitte selle vastu võidelda. Kui hoiad sünnitusvalu ajal end pinges, takistavad vaagnapõhjalihased lapse edasiliikumist sünnitusteedes. Valu muutub tugevamaks, hingamine
pinnapealsemaks ning sünnitus kulgeb kokkuvõttes pikemalt ja valulikumalt. Oskus oma lihaseid teadlikult pingutada ja lõdvestada aitab kaasa emakakaela avanemisele, kiirendab sünnitust ja toetab valuga toimetulekut. Oma keha liigutamine hingamise rütmis aitab keha lõdvestada.

• Valu vaheajal võib turgutuseks tõmmata näo, käed ja rindkere üle jaheda veega niisutatud rätikuga. Ka kuklale asetatud niiske rätik mõjub valude vaheajal värskendavalt.

• Tunne ennast turvaliselt. Selleks kasuta kõiki meelepäraseid võimalusi. On naisi, kes võtavad sünnitusele kaasa talismani, näiteks väikse pehme mänguasja. On ka neid, kes saabuvad sünnitama
oma padjaga. Rituaale on väga erinevaid. Kõik, mis aitab sul end tunda turvaliselt, aitab kaasa ka sünnituse kulule.

• Lähedane inimene, kes jagab sinuga lapse sünni kordumatut kogemust, pakub sünnituse ajal eelkõige hingelist tuge – julgustab, rahustab ja annab kindlust. Lisaks aitab tugiisik ka silituse, massaaži ja muu toetusega sünnituse edenemisele kaasa.

• Proovi valu leevendada niinimetatud valupunktidele vajutades. Sünnitaja kehal on teada mitmeid valupunkte. Võite koos tugiisikuga otsida üles punkti kanna siseküljel. See asub hüppeliigesest
pisut allpool. Teine hästi tuntud valupunkt on pöidla ja nimetissõrme vahele tekkiva kolmnurga tipus.
Valupunkti tunned ära õigele kohale vajutades – see peaks olema valulik, nagu nimetuski ütleb. Valupunkte võiksid masseerida emaka kokkutõmbe ajal.

• Lemmikmuusika kuulamine võib aidata vähendada ärevust ja keskenduda. Enamasti on sellest tuge avanemisperioodil.

• Usalda sünnitusmaja personali. Kui oma soovidest ja vajadustest räägid, aitab see personalil muuta sünnitust perekeskseks. Samuti loob see sideme sünnitaja ja abistajate vahel.

• Kui tunned sünnituse ees pelgusi, siis vestle neist kindlasti oma ämmaemanda või arstiga. Vahel on võimalik mure lahendada mõne küsimuse selgeks rääkimisega. Vajadusel soovitatakse sul pöörduda ka psühholoogi poole. Psühholoog võib olla toeks ja anda nõu, kuidas leida viise pelgustega toimetulekuks ning sünnituseks valmistumiseks.

• Suhtu sünnitusse positiivselt. Sünnitust ei minda üle elama, vaid sellest kujundatakse meeldejääv ja kaunis sündmus.

Meditsiinilised valuvaigistid

Peale mittemeditsiiniliste abivahendite (kõhuhingamine, lõdvestumine, silitamine jne) võib naine sünnitusel vajada ka meditsiinilisi valuvaigisteid.

Levinumad variandid on järgmised.

Naerugaasi ja hapniku segu. Naerugaasi kasutatakse sünnitusel avanemisperioodil. Sünnitaja hingab naerugaasi ja hapnikusegu maski kaudu sisse emaka kokkutõmbe (valu) ajal, valu möödudes võetakse mask näolt. Maski tuleb emaka kokkutõmbe ajal hoida nii, et see kataks suu ja nina. Naerugaasi kasutamisel tekib kerge uimasus. Samuti võib see esile kutsuda iiveldust ja oksendamist. Naerugaas leevendab sünnitusvalu.
Opiaadid (petidiin ja tramadool). Kasutatakse avanemisperioodil nii pärasoole- ehk ravimküünla kui ka süstide kujul. Opiaatide tarvitamisel võib esineda unisus, kuivustunne suus, iiveldus ja oksendamine ning ka mõningane vererõhu langus. Need leevendavad sünnitusvalu.

Aqua blokaad. Nimmepiirkonda või kõhu alaossa süstitakse naha alla destilleeritud vett. Süst on nagu mesilase nõela torge. Süstekohas on tunda teravat valu ja kuumatunnet ning selle toimel hajub sünnitusvalu. Mõju kestus on lühiajaline ning seetõttu tehakse vastavalt vajadusele uusi süste.

Süsteemne valutustamine ehk regionaaltuimastus. Selleks on mitu võimalust:

• valuvaigistit süstitakse otse emakakaela; kasutatakse avanemisperioodis valuvaigistavana;

• valuvaigistit süstitakse istmikunärvi piirkonda, et tuimastada lahkliha; kasutatakse väljutusperioodis valuvaigistavana.

Epiduraaltuimastus. Rahvakeeles nimetatakse seda ka seljasüstiks.
Seljaaju ümbritsevate kestade vahele viiakse sünnituse jooksul kateetri abil perioodiliselt valuvaigisteid. Selle meetodiga on võimalik valu leevendada, samuti täielikult valutustada. Seljasüsti tegemine on tavaliselt valutu – süstekoht tuimastatakse. Esineda võib iiveldust, pearinglust ja jalgade nõrkust. Võidakse kasutada enneaegse, pikaleveninud või esilekutsutud sünnituse, rasedustoksikoosi, tuharseisu, mitmike ja keisrilõike puhul. Võimalik on sünnitusvalu täielikult valutustada.
Meetodi puuduseks on mõju sünnitustegevusele: võib esile kutsuda sünnitustegevuse nõrkust ja aeglustada emakakaela avanemist. Samuti võib alandada vererõhku. Mõnikord kaasuvad ka hilisemad, enamasti kuu aja jooksul mööduvad kõrvalnähud, nagu pea-, selja- ja õlavalu.

Valuvaigistite kohta saad küsida üksikasjalikumat teavet oma arstilt ja ämmaemandalt. Uuri seda juba lapseootuse ajal. Siis tead täpsemalt, mida üks või teine ravim endast kujutab ja kuidas toimib.