Kuidas mõjutab suitsetamine viljakust?
Kuigi sigaretipakkidele on tänapäeval lisatud otsekohesed hoiatused nende kahjulikust mõjust meie tervisele, näitas kahe aasta tagune tervisekäitumise uuring Eestis, et igapäevaselt suitsetab ligikaudu 26% täiskasvanud elanikkonnast.
Lisaks palju kõneldud faktidele, et suitsetamine suurendab riski haigestuda südame- ja veresoonkonna- ning kopsuhaigustesse, mõjutab suitsetamine nii meeste kui ka naiste viljakust. Eriti oluline on naistel teadvustada, et sündides on neil kindel arv munarakke, mille arv naise elu jooksul järk-järgult väheneb ja juurde neid enam ei teki.
Sigarettides sisalduvad mürgiseid ühendid nagu nikotiin, tsüaniid ja süsinik monooksiid (vingugaas) kahandavad munarakkude kvaliteeti, mistõttu võib muutuda munarakkudes olev kromosoomide arv või tekkida muudatusi DNA järjestuses. Tänaseks on täheldatud, et suitsetajatest naistel saabub menopaus keskmiselt 1-4 aastat varem võrreldes mittesuitsetavate naistega.
Meessuitsetajatel on iseloomulik madalam seemnerakkude kvaliteet, langenud on seemnerakkude arv ja nende liikuvus ning lisaks on suurenenud ebastandardse kujuga seemnerakkude osakaal. Samuti võib olla vähenenud seemnerakkude võime tungida munarakku ja seda viljastada.
Üldiselt kehtib reegel, et mida rohkem sigarette päevas suitsetada, seda kehvemaks muutuvad mehe viljakuse näitajad. Kuna seemnerakkude areng kestab mõni kuu, siis võib suitsetamisest loobumine juba paari kuu möödudes oluliselt parandada seemnerakkude kvaliteeti.
Suitsetajatel on väiksem võimalus jääda beebiootele ka kunstliku viljastamise protseduuri (IVF) abiga. Suitsetajatest naiste munarakkude stimuleerimiseks on vaja suurendada ravimite doose ja tulemuseks saadakse ikkagi vähem munarakke võrreldes mittesuitsetajatest naistega.
On palju näiteid sellest, kus suitsetajast naisel ei saada ravi tulemusena ühtegi munarakku ja seetõttu peab konkreetse IVF ravitsükli katkestama ning mõne aja pärast uuesti kordama.
Samuti tuleb suitsetajate seas rohkem ette juhuseid, kus munarakud IVF protseduuri käigus ei viljastu või embrüoid ümbritseb keskmisest paksem kest (zona pellucida), millest arenev embrüo ei pruugi õigeaegselt välja pugeda, et emakaseinale kinnituda. Suitsetajatel on täheldatud koguni kuni 30% madalamat raseduste tekkimise tõenäosust IVF-ga võrreldes mittesuitsetajatega.
Samuti esineb suitsetajate seas rohkem raseduse katkemisi ning emakaväliseid rasedusi ja seda nii loomuliku raseduse kui ka IVF raseduse puhul. Raseduse katkemist võivad põhjustada nii kromosomaalsed muutused lootes kui ka platsenta alaareng, mistõttu pidurdub loote kasv ja areng.
Kurb on tõsiasi, et on naisi, kes jätkavad suitsetamist ka raseduse ajal. Sellisel juhul ei kahjusta naine ainult iseenda tervist, vaid lisaks ka veel sündimata lapse oma. Kõhus olev beebi saab hapnikku ja toiteaineid ainult platsenta kaudu ema verest.
Sigarettides sisalduvad mürgised ained vähendavad beebi hapniku kättesaadavust ning ahendavad veresooni, mistõttu verevarustus platsentas võib väheneda. Seetõttu sünnib suitsetajatel palju enneaegseid ja madalama sünnikaaluga lapsi. Ühes hiljutises uurimistöös Taani ja Soome meeste seas leiti, et ema suitsetamine raseduse ajal avaldab omakorda negatiivset mõju poja viljakusele tema hilisemas eas.
Suitsetamisest loobumine on esimene samm, mida inimene saab teha enne, kui tekib soov beebiootele jääda. Kahjuks kehtivad kõik suitsetamisega seotud negatiivsed mõjud ka passiivsetele suitsetajatele. Seega on oluline, et suitsetamisest loobuksid mõlemad elukaaslased ning teadlikult välditaks viibimist suitsuses keskkonnas.
Kokkuvõtteks sobib siinkohal väga hästi veel käimasoleva Euroopa suitsetamisvastase kampaania tunnuslause „Loobu suitsetamisest - oled edukam“, mis kehtib ka lapse saamisel.
Infoallikana kasutatud veebilehekülgi:
http://www.reproductivefacts.org
http://www.sart.org
www.ivf.net
