Kuidas rääkida lapsega rasedusest?
Enamiku lapsevanemate jaoks on see heidutav mõte, et laps, kelle eest on aastaid hoolitsetud, on piisavalt vana seksuaalsuhteks.
Kahtlemata on lapsevanema kõige loomulikumaks reaktsiooniks teemat vältida ja teeselda, et midagi ei toimu. Kuid meeles tuleb pidada: kuigi laps saab kiiresti suuremaks, võib ta teid praegu vajada rohkem kui kunagi varem.
Süütuse kaotamine võib olla hirmutav väljavaade ning paljude jaoks sümboliseerib see täiskasvanuks saamist. Kahtlemata kuuleb laps seksist ja raseduse vältimisest nii meediast kui internetist, koolist ja sõprade käest. Pidage siiski meeles, et uuringute kohaselt soovivad teismelised sellest hoolimata oma vanematelt toetavat nõu, informatsiooni ja juhendamist.
Vanemad võivad lapse jaoks keerulises murde- ja varases täiskasvanueas mängida suurt rolli. Andke oma lapsele erapooletut ja faktidel põhinevat nõu, et tal oleks võimalik langetada teadlikke otsuseid rasestumisvastaste vahendite ja turvalise seksi osas. Nii aitate minimeerida planeerimata raseduse ja sugulisel teel levivatesse haigustesse (STLH) nakatumise riski. Planeerimata raseduste esinemissagedus on teismeliste hulgas kõrge. Igal aastal rasestub maailmas ligikaudu 13 miljonit alla 20-aastast tüdrukut. Ka STLH esinemissagedus on tõusuteel.
Hiljutisest teismeliste küsitlusest selgus, et ideaalne lapsevanem:
- on mõistev
- on õiglane,
- on armastav,
- on aus,
- suhtleb lapsega,
- ei mõista last hukka,
- on lugupidav,
- on vastutustundeline,
- on enesekindel.
Teismelised tahavad lapsevanemat, kes ei räägi nendega üleolevalt, kellele meeldib nendega aega veeta ning kes paistavad väliselt enesekindlad.
Tähelepanuväärne on see, et kui räägiksite oma lapsega avameelselt ja ausalt turvalisest seksist ja raseduse vältimisest, siis vastaksite te kõigile "ideaalse vanema" kriteeriumitele.
Millal rääkida?
Emotsionaalse teema käsitlemiseks sobiva aja/olukorra leidmine on vestluse õnnestumiseks väga oluline. Valige aeg, mil teie vestlust ei segata ning varuge selleks mitu tundi. Võiksite näiteks veeta päeva kodust väljas, eemal lapse sõpradest ja teistest pereliikmetest, kohas, kus saate vestelda avameelselt ja privaatselt (st kohas, kus teie laps ei tunneks piinlikkust). Võtke infomaterjale endaga kaasa, et saaksite vajadusel fakte kontrollida ja neid oma lapsega jagada.
Levinumad probleemid lapse ja vanema vahelises suhtluses
Minu laps keeldub minuga rääkimast.
Sellest pole midagi. Ärge käige oma lapsele liialt peale, kuna see võib tekitada teie vahele barjääri, mis muudab sel teemal arutlemise hiljem keerulisemaks.
Teisalt, kui te olete kindel, et teie laps on seksuaalses suhtes ning tal on puudulikud teadmised raseduse vältimise kohta, julgustage teda küsima nõu kelleltki kolmandalt, keda te mõlemad usaldate. Selleks isikuks võib olla teie perearst, lähedane sõber, sugulane või mõni õpetaja. Hoolimata sellest, et teie laps ei taha teiega antud ajahetkel rääkida, saab ta nii kogu vajaliku info turvalise seksi harrastamiseks.
Minu laps arvab kõike teadvat, kuid ma tean, et tema teadmised on puudulikud.
Kui te kahtlustate, et teie laps teab vähem, kui ta väidab, siis kindlustage talle kerge ligipääs informatsioonile, mida ta väidab end juba teadvat. Kõige lihtsam viis selleks on jätta rasestumisvastaseid meetodeid tutvustav infoleht (saadaval arsti juurest) kohta, kust laps selle kergesti leiab. Infolehte lugedes saavad asjad, mida te kahtlustate, et laps ei teadnud, kiiresti selgeks. Lisaks võib see teda ajendada teiega antud teemal vestlema.
Ma ei tea, kuhu teismelist rasestumisvastaste vahendite saamiseks suunata.
Kondoome on võimalik osta apteekidest ja supermarketitest. Need on kättesaadaval ka pereplaneerimiskeskustes ja spetsiaalsetes tervisekeskustes (kättesaadavus varieerub olenevalt teie elukohast).
Kõigi muude rasestumisvastaste vahendite saamiseks peab teismeline esmalt pöörduma arsti poole. Arst uurib, kas ta kasutab mingeid teisi ravimeid ning annab täiendavat nõu sobiva rasestumisvastase meetodi väljavalimiseks. Kui teie tütar häbeneb meesarsti juurde minna, võib ta paluda aega naisarsti juurde.
Sõltuvalt välja valitud rasestumisvastasest vahendist võidakse teismeline suunata spetsiaalse väljaõppega medõe või arsti juurde (nt spiraali paigaldamiseks või täiendavate uuringute ja läbivaatuse teostamiseks). Raseduse vältimiseks tuleb kinni pidada valitud vahendi kasutusjuhistest. Võite need koos temaga läbi arutada. Nii saate mõlemad kontrollida, kas laps on saadud nõuannetest täielikult aru saanud.
Ma kahtlustan, et mu laps võib olla rase.
Esmalt kaalutlege, miks te arvate, et teie laps võib olla rase? Kui kindel te selles olete? Kui te seda temalt otse küsite, siis kas te olete vastuse kuulmiseks valmis? Kaaluge ka seda, et kui pärite lapselt raseduse kohta aru olukorras, kus olete väga ärritatud ning kahtlused osutuvad alusetuks, võib see teid mõlemaid endast välja viia.
Kui aga olete oma lapsega väga lähedased ning räägite asjadest avameelselt, siis võib teie mõlemi jaoks olla parem, kui küsite temalt otse, kas ta on rase või mitte. Rääkige talle oma kahtluste põhjustest ja selgitage, et teie küsimuse eesmärgiks ei ole talle etteheiteid teha.
Tõenäoliselt on teie tütrel vaikimiseks hea põhjus. Kui ta ei ole rase, siis ei ole loomulikult millestki rääkida. Samas, kui ta on rase, võib ta karta, et reageerite uudisele halvasti. Suure tõenäosusega on tal hea meel võimalusest oma suurt saladust teiega jagada ning see võib teid lähedasemaks muuta.
Minu laps on rase.
Lapse rasedusest teadasaamine võib teis tekitada väga erinevaid tundeid. Sõltuvalt asjaoludest võite olla rõõmus, vihane, põnevil, murelik või kogeda kõiki neid tundmusi ühekorraga.
Kuna samasugust emotsionaalset ebakindlust tunneb kindlasti ka teie laps, vajab ta sel hetkel teie tuge rohkem kui kunagi varem. Et anda oma tütrele vajalikku nõu, peate püsima emotsionaalselt tugevana ja jääma hoolimata kõigest võimalikult rahulikuks ja ratsionaalseks. Nii hoiate pea selgena ja suudate anda erapooletut nõu.
Esimese asjana pidage meeles, et teie lapsel on mitmeid võimalusi, nende hulgas:
- raseduse katkestamine (eeldusel, et rasedus ei ole kestnud üle abordi tegemiseks lubatud ajalimiidi);
- raseduse lõpuni kandmine ja lapse üleskasvatamine koos või ilma isata;
- raseduse lõpuni kandmine ja lapse üleskasvatamine sugulaste poolt;
- laps antakse adopteerida.
Iga võimaluse juures tuleb kaaluda lapse vanust, tema tervist, oma tervist, tulevikuplaane, usulisi tõekspidamisi, rahalisi võimalusi jne. Mõistliku otsuse langetamiseks vajab teie tütar tuge ja nõustamist.
Ma arvan, et minu laps võib olla homoseksuaalne/biseksuaalne.
Esmalt küsige endalt, miks te nii arvate. Kas võite eksida? Kui kindel te selles olete? Kui teil on kindlaid tõendeid, siis kas teie laps lihtsalt ekperimenteerib?
Kui teie laps ongi gei või biseksuaal, siis ta ütleb seda teile, kui ta on selleks valmis. Ärge käige talle liialt peale, see tekitab vaid tarbetuid pingeid. Selle asemel mõelge, kuidas laps TAHAKS, et te reageeriksite, kui ta lõpuks otsustab teile oma seksuaalsest suundumusest rääkida. Lapse jaoks võib see olla emotsionaalselt keeruline aeg ning ta võib karta, mida teised inimesed arvavad. Teie kindel tugi tähendaks talle palju ja aitaks teha oma tutvusringkonnas "kapist välja tulemise" tema jaoks kergemaks.
Mul on piinlik oma lapsega seksuaalsusest ja rasestumisvastastest vahenditest rääkida.
See on täiesti loomulik reaktsioon. Lõppude lõpuks ei pruugi te isegi veel kõiki vastuseid teada. Enamik lapsevanemaid tunneb ennast taoliste tundlike teemadega kokku puutudes ebamugavalt ning meelsamini lihtsalt eiraks neid, kuid nagu selgub "ideaalse lapsevanema" omaduste loetelust, vastaksite lapsega neid teemasid arutades kõigile äratoodud kriteeriumitele.
Enne lapsega rääkimist võiksite vestluse partneri või lähedase sõbraga läbi mängida. Sel viisil on teil võimalik kindlaks teha, millistele küsimustele vastamisel hätta jääksite ning vajalikud vastused välja uurida.
Ma vajan täiendavat nõu.
Nõu saamiseks võite pöörduda oma arsti, apteekri poole või pereplaneerimiskliinikusse. Nemad on harjunud inimesi seksuaalsuse ja raseduse vältimise teemadel nõustama ning neil võib olla kasulikke infovoldikuid. Kui teil on sõpru, kes on oma lastega juba selle olukorra läbi teinud, uurige kuidas nad toimisid ja õppige nende tehtud vigadest. Kuigi ajad on vahepeal muutunud, mõelge tagasi oma murdeeale ja katsuge meenutada, kuidas teie seksist ja rasestumisvastastest vahenditest teada saite. Mõelge, kuidas te ennast tundsite, mida te teada tahtsite ja mis teid segadusse ajas. Pidage meeles, et te ei ole üksi. Kõik lapsevanemad tunnevad ennast ebakindlalt, see on täiesti loomulik.
Materjalid koostatud keskkondade www.sinu-elu.com ja www.kool.ee põhjal.
Triinu Haugas on www.kool.ee toimetaja.
