See saavutus oli meditsiinis murrangulise tähendusega. Rootsi Karolinska Instituudi andmetel on rohkem kui kümnel protsendil maailma paaridest viljakusega probleeme.

Esimene katseklaasilaps Louise Brown sündis 1978 aastal Suurbritannias. Alates sellest on maailmas umbes neli miljonit naist tänu kunstlikule viljastamisele lapsi ilmale toonud.

Kuidas tehakse kunstlikku viljastamist?

Tegelikult ei ole kunstlik viljastamine üldsegi kunstlik. Viljastamine katseklaasis toimub samamoodi nagu loomulik viljastamine — ainult see toimub katseklaasis. Seemnerakk ja munarakk ühinevad seal samamoodi nagu munajuhas. Katseklaasis viljastamine toimub järgnevalt:

  • Sperma uuring: uuritakse spermatosoidide arvu, liikuvust, kuju ja võimalikke infektsioone. Spermogramm tuvastab, kas mees on viljakas.

  • Hormonaalne stimulatsioon: ravim blokeerib munasarjade tavapärase tegevuse. Igapäevane hormoonide eraldumine laseb samal ajal valmida suurem hulgal munarakkudel. Umbes kahe nädala pärast munarakud viljastatakse.

  • Munarakkude punktsioon: arst võtab 5-15 munarakku ja asetab need sobivasse keskkonda.

  • Viljastamine: sperma viiakse katseklaasis munarakkudega kokku. Kuni kolm tervet viljastatud munarakku, mis ei ole veel jagunenud, tohivad edasi küpseda.

  • Embrüote siirdamine emakasse: kahe kuni kolme päeva pärast on viljastatud munarakkudest tekkinud kaheksarakulised embrüod. Need viiakse 48 tundi pärast punktsiooni emakasse.

Kui kaua peame me ootama, enne kui arstile läheme?

See sõltub paari vanusest. On haruldane, kui noored naised (alla 35 aasta) ei jää kahe aasta jooksul rasedaks, 40-aastastel on see aga juba tõenäolisem. Müncheni kliiniku professor Wolfgang Würfel soovitab pärast ühe aastast katsetamist mehel lasta teha spermogramm, et kõigepealt välistada probleemid mehe viljakusega. Selleks ei pea üldiselt minema lastetuse ravi kliinikusse.

Kas spermaproovi võib kodust kaasa võtta?

Jah, kui suudad sperma 30 minuti jooksul steriilses, väikeses, suletavas klaas- või plastiktopsis kliinikusse tuua. Spermaproovi peaks hoidma keha lähedal, et hoida seda kehatemperatuuril, sest nii jäävad spermatosoidid liikuvaks.

Kas protseduurid naisele on väga ebameeldivad?

Varem pidi naine iga päev arsti juurde minema, et alates kuuendast tsüklipäevast endale hormoone süstida lasta. Tänapäeval on ühekordsed doosid, mida naine saab endale kodus ise süstida. Hormoonid mõjutavad munasarju, et need toodaksid rohkem kui ühe viljaka munaraku. Kolmandikul naistest tekib hormonaalse stimulatsiooni faasis paistetus ja higistamine. Väga harva peab siis ravi talumatuse tõttu katkestama.

Munaraku eemaldamiseks soovitavad paljud arstid unerohtu, kohalikku tuimestust või narkoosi (10-15 minutit), sest siis läheb protseduur kergemini.

Kui häid tulemusi annab kunstlik viljastamine?

Muna- ja seemnerakud pannakse kokku kõige sobilikumal ajal

Kunstlik viljastamine, võrreldes normaalse suguühtega, annab häid tulemusi. Seksuaalvahekorra ajal on tõenäosus rasestuda 15-20 %. Kunstlik viljastamine suurendab võimalust 10% võrra. Selle põhjuseks on õige ajastus: muna- ja seemnerakud pannakse kokku kõige sobilikumal ajal. Olulist rolli mängib seejuures loomulikult ema vanus. 30- aastasel naisel on eduka kunstliku viljastamise tõenäosus 34 %, 45-aastasel naisel aga ainult 12%.

Maailmas on sellisel teel sündinud juba 4 miljonit last.

Ajakiri British Medical Journal kirjutab, et akupunktuuril on viljatuse ravis positiivne mõju. Erinevad uuringud näitavad, et raseduse tõenäosus oli kunstliku viljastuse patsientidel, kes tegid akupunktuurravi enne ja pärast viljastatud munaraku viimist emakasse, 65% suurem. Täpsemad seosed on veel selgitamisel. Teadlased arvavad, et akupunktuur võib viia neurotransmitterite vabanemiseni, mis mõjutavad omakorda naise tsüklit ja viljakust. Akupunktuur võib mõjutada ka emakat ja aidata kaasa kehaomaste opiaatide tootmisel, mis vähendavad kunstlikust viljastamisest tulenevat stressi.

Miks tulevad pärast kunstlikku viljastamist tihti kaksikud?

Suurendamaks edukat kunstlikku viljastamist tohib kuni kolm embrüot emakasse viia ja need kolm võivad loomulikult kõik edasi arenenda. Alla 38-aastastele naistele viiakse tänapäeval tavaliselt maksimaalselt kaks munarakku emakasse. Näiteks Saksamaal on iga teine sündinud kaksik viljatusravi tulemus. Need kaksikud on kahe munaraku kaksikud.

Kas kunstlikul viljastamisel on väärarengu oht suurem?

See küsimus on põhjendatud. Seemneraku intratsütoplasmaatilise injektsiooni korral ei ole munarakul võimalust endale otsida sobilikku seemnerakku. See tähendab, et ka sellised spermatosoidid satuvad munarakku, mis muidu loomulikul teel sinna ei satuks. Siiamaani on tõestatud ainult väike tõenäosus suuremaks väärarengute ohuks. Selles ei ole aga kunstlik viljastamine süüdi, vaid pigem vanemate viljakusprobleemid, mis tõstavad väärarengute riski.

Mis juhtub, kui mees on viljatu?

Seemnerakud peavad läbima range kontrolli — kvaliteedi, hulga ja külmutamise sobilikkuse osas. Doonoriteks ei saa üldiselt olla mehed, kelle peres esineb sageli südameinfarkte ja vähki. Tavaliselt läbivad need ranged testid ainult 10% meestest.

Mis on polaarkeha biopsia?

Tegemist on meetodiga, kus enne viljastatud munaraku viimist emakasse, uuritakse naise kromosoome võimalike geenidefektide tuvastamiseks. Seejuures ei uurita kõiki kromosoome, vaid umbes 5-6 kromosoomi, mis põhjustavad Downi sündroomi (Trisoomia 21) ja teisi kromosoomhaigusi.

Uuritakse ainult naise geene

Polaarkeha biopsia puhul uuritakse laseriga munarakke pärast spermaga viljastamist, aga enne kahe rakutuuma ühinemist.

Meetodi negatiivne pool: uurida saab ainult 5-6 kromosoomi, inimesel on neid aga 23! Uuritakse ainult naise geene, mehe võimalikud geenidefektid jäävad kontrollimata. Uurimata jäävad ka rakkude jagunemise vead, mis tekivad tihti pärast tuumade ühildumist. Lisaks, see on kallis uuring.

Mis juhtub munarakkudega, mida emakasse ei viida?

Vastavalt embrüokaitse seadusele tohib ainult nii palju munarakke viljastada, kui emakasse viiakse. Ainult siis, kui naine haigestub, tohivad arstid viljastatud munarakud külmutada. 99% juhtudest viiakse need hiljem emakasse.Kas kunstliku viljastamise jaoks on vanuse piirang?

Üle 40-aastased naised peaksid kunstlikku viljastamisesse suhtuma realistlikult. Mida vanem on naine, seda väiksem on tõenäosus rasestuda. Vanusega väheneb munarakkude arv ja ovulatsioonid. Lisaks suureneb tõenäosus nurisünnituseks.

Kas lahutamise tõenäosus on lastetutel paaridel suurem?

See protsess on paaridele loomulikult väga koormav. On raske öelda, kas see kogemus pigem lahutab või ühendab. Jena ja Freiburgi ülikooli läbiviidud uuringus osalesid lastetud paarid vanuses 43-65 ja vastavalt uuringule olid need paarid sama õnnelikud ja terved kui lastega paarid.