Sellele, et leida Eestist mõni juhuslik või ka tuttav mees, keda ära kasutada, et endale “laps teha”, Marianna isegi ei mõelnud. Tema sõnul oleks see tekitanud väikeses Eestis millalgi paratamatult kõlakaid ja etteheiteid, mida ta ei soovinud ei endale ega lapsele. Naine tahtis tulevikus kõigile julgelt otsa vaadata ja lapsele öelda, et ta on tulnud ilmale ema suurest soovist­ ning isa on keegi tundmatu mees, kes aitas selle unistuse teoks teha. Mõte, et isa kohal on lapse passis vaid kriips, teda ei häirinud.

Kuigi Mariannal polnud iial pähe tulnud oma poja isa üles otsida, oli ta korduvalt mõelnud poolõdede-vendadega kohtumisele. 

Lühikese ajaga rullus Marianna ees lahti seitsme lapse, tema poja poolõdede-vendade ning nende emade elu siin- ja sealpool ookeani. Ühe lapse ema oli kõrge riigiametnik, teise oma tegutses meelelahutusäris. Kolmas ema oli prestiižika firma finantsjuht, neljas advokaat, viies tegev filmimaailmas Holly­woodis. Kaks ema olid lesbilises suhtes. Üks naine oli lahutatud, teine vallaline ja sperma­doonori kaasabil sündinud järglane oli ta esiklaps. Kõik nad olid omal alal väga edukad, elus hästi hakkama saavad naised.

Naine ei mõelnudki pikalt, vaid ostis endale ja tollal kolmeaastasele pojale lennukipiletid.