Kuna elame Pärnus ja minu verejooks oli suur, tuli pojal sündida Pärnus. Sealt viis tema tee otse Tallinna Lastehaiglasse. Poega nägin alles mitu päeva hiljem, sest ise jäin Pärnu haigasse taastuma. Pean ausalt tunnistama, et sellel hetkel ei olnud ma nii enneaegsetsest lastest midagi kuulnud, veel vähem nende ravist ja ellujäämise võimalusest.

Kui ma lõpuks oma lapse juurde jõudsin, oli ehmatus suur — ta oli ikka väga tillukene ja kui palju masinaid ja andureid tema küljes oli. Sellest hetkest on mul selgelt meeles kaks mõtet või tunnet. Esiteks, et hoolimata oma pisi-pisi olekust oli ta täpselt oma isa moodi. Ja teine tunne oli tänutunne. Nimelt poja oli kuvöösis, mille oli üks hea pere haiglale ostnud. Ma olen nii tänulik sellele perele.

Oli väga raske aeg. Siiani lähevad mul silmad märjaks kui mõtlen sellele kõigele. Kuna alguses saime teda ainult külastada, siis kahjuks ei saanud ma oma pisikest iga päev vaatamas käia. Pidin leppima helistamisega. Pärnusse oli pikk tee, sellises seisus ei julgenud ma ise autot juhtida ja mees pidi vahepeal ka tööl käima.

Õnneks kolme nädala möödudes, kui poeg oli piisavalt tugev, sain jääda tema juurde haiglasse. Õppisin pisikesega ise toimetama. Kaalus ta siis ju juba üle kilo, eks algul oli ikka üsna keeruline kogu selle rohtude ja söötmiste virr-varris hakkama saada aga nagu elu näitas, sain. Päevad olid pikad ja emotsionaalne pool tegi oma töö, olin ikka üsna kurnatud. Seda enam tegid mind rõõmsaks need päevad, mil lapse isa sai haiglasse külla tulla. Kahjuks temal haiglas ööbimise võimalust ei olnud, tuli sõita Pärnu ja Tallinna vahet. Oli detsembrikuu ning sadas ja tuiskas väga palju lund, ta ööbis ka Tallinnas hotellis, sest kodusõidud võisid halva ilmakorral venida pea neljatunnisteks ja lisaks olla ohtlikud. Aga temast oli väga väga suur abi.

On väga tore, et selliseid projekte tehakse. On väga tähtis, et pere saab sellises olukorras koos olla, sest isa tugi on väga väga oluline nii emale kui lapsele.

Mul on südamest hea meel, et enneaegsetest lastest räägitakse ja nende heaks nii palju soovitakse ära teha.

Olen endiselt tänulik selle haigla personalile, eriti doktor Reedikule.

Aga täna olen ma õnnelik, sest elu on andnud mulle maailma parima poja. :)

Edu teile, Elen Köster

Kui Sinu lapse sündimise lugu on selline, mida tahaksid jagada, siis saada see aadressil perejalaps@delfi.ee, märkides juurde, kas võime kasutada avaldamisel Sinu eesnime või soovid kirjutada anonüümselt.

Foto: Shutterstock

Enneaegselt ilmale tulnud lapse jaoks on kõikvõimalike tänapäevaste aparaatide kõrval samaväärselt oluline tema ema-isa lähedus ja hoolitsus.

Järjest rohkem tähtsustatakse lapse ja vanema nahk-naha kontakti ning vanemate rolli vastsündinukosumisel.
Mida sügavamalt enneaegsena ja ebaküpsena laps ilmale tuleb, seda suurem võimalus on, et tal esineb edasises elus häireid kognitiivsetes funktsioonides: raskusi kõnes, õppimises ja suhtlemises. On tõestatud, et neil lastel, kes on intensiivravi jooksul saanud kosuda pere keskel, on need funktsioonid hiljem paremini arenenud.

Neile põhimõtele toetub ka Pelgulinna sünnitusmaja otsus rajada sünnitusmajja Eesti ja kogu Baltikumi esimesed vastsündinute intensiivravi perepalatid, kus terviseprobleemiga laps saab olla ööpäevaringselt oma vanematega koos, olles samal ajal sünnitusmaja personali hoolsa jälgimise all.

Eestis vajab 5-8% vastsündinutest abi intensiivraviosakonnas, s.o. 900-1000 last aastas. Erinevalt tervena sündinud beebidest eraldatakse intensiivravi vajavad vastsündinud veel tänapäevalgi oma vanematest hetkel, mil nad ilmavalgust näevad.

“Kingi pere” kampaania eesmärk on aidata kaasa sellise olukorra muutumisele Eestis, et ka enneaegsena ja haigena sündinud beebid saaksid esimesest elupäevast viibida seal, kus nad seda kõige rohkem vajavad – oma ema ja isa armastavas läheduses.

Teadusuuringud kinnitavad, et intensiivravi perepalatid on enneaegselt sündinud lapsele hindamatu väärtusega:

  • väheneb vastsündinule tehtavate meditsiiniliste protseduuride hulk
  • paraneb ravitulemus
  • lüheneb haiglas viibimise aeg
  • väheneb risk ema sünnitusjärgseks depressiooniks
  • tugevneb lapse ja vanemate vaheline side
  • märgatavalt paraneb lapse edasine areng ja ravivajadus
Foto: Kingi pere
Siin ilmuvad lood on meie lugejate meenutused erinevatest aegadest ja erinevatest sünnitusmajadest. Ootame Sinu lugu aadressil perejalaps@delfi.ee, märkides juurde, kas võime kasutada avaldamisel Sinu eesnime või soovid kirjutada anonüümselt.

Vaata ka: Kingi pere