Mida peab värske ema teadma hüvitistest?

Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõuniku Elve Tontsi sõnul on väga levinud eksiarvamus, et vanemahüvitist makstakse igal juhul lapse pooleteistaastaseks saamiseni. Tõsi, mittetöötav ema ei saa dekreeti minna ja tal pole õigust sünnitushüvitisele. Sellisel juhul tõepoolest makstakse talle vanemahüvitist alates lapse sünnist 18 kuu vanuseks saamiseni.

„Kui laps sünnib näiteks 15. augustil, siis esimese vanemahüvitise saab ema 8. septembri paiku 15-31. augusti eest ja viimase pooleteise aasta möödudes,“ saab Anne (29) enda näitel selgitada. Pane aga siinkohal tähele: sünnitushüvitis ja vanemahüvitis on erinevad asjad! Sünnitushüvitist maksab haigekassa, vanemahüvitist sotsiaalkindlustusamet. Töötaval emal ongi enne vanemahüvitise saama hakkamist õigus ka rasedus- ja sünnituspuhkusele ning sellest lähtuvalt sünnitushüvitisele ehk nn dekreedirahale.

Vanemahüvitis määratakse jooksvalt sünnitushüvitise lõpupäeva järel järgnevaks 435 päevaks. „Seega olenevalt sellest, kui kaua kestab sünnituspuhkus pärast lapse sündi, võib vanemahüvitise maksmise periood lõppeda enne lapse 18 kuu vanuseks saamist,“ rõhutab Tonts. Sünnitushüvitist ja vanemahüvitist kokku makstakse maksimaalselt 575 päeva eest.

Tee vahet sünnitushüvitisel ja vanemahüvitisel

Rasedus- ja sünnituspuhkust on töötajana ravikindlustatud naistel õigus saada 140 kalendripäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkusele ehk dekreeti jäädakse 30-70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.-36. rasedusnädal).

Sünnituslehe vormistab arst, kelle juures on naine rasedusega arvel. Kui jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega, makstakse hüvitist kõigi 140 kalendripäeva eest. Kui aga minna rasedus- ja sünnituspuhkusele hiljem, arvutatakse hiljem mindud päevade arv 140 kalendripäevast maha.

„Minnes näiteks dekreeti 20 päeva enne sünnitustähtaega, kaotad 10 päeva dekreediraha – saad 140 kalendripäeva tasu asemel 130 päeva tasu. Polnud mõistlik!“ vangutab Liisa (37) pead. Tema tahtis nii kaua, kui tervis lubab, tööd rabada, kuid ei teadnud, et sellega raha kaotab.

Sünnitushüvitist makstakse töövõimetuslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates ja ühe kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust. Summa kujuneb eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu põhjal. Haigekassa saab sotsiaalmaksu tasumist puudutavad andmed maksu- ja tolliametist.

Kõige kauem saab tasustatult lapsega kodus olla juhul, kui minna dekreeti 30 päeva enne sünnitustähtaega. Loogika on lihtne: seda vanem on laps, kui on täis 140 päeva sünnitushüvitise saamist ja algab igakuine vanemahüvitis. Nii saabki see, kes läheb dekreeti näiteks 70 päeva varem, tegelikult lapsega raha eest vähem aega kodus olla, samas nautida üksi pikemat puhkust enne lapse sündi. Nii tegi Kristi (24), kuid teadmatusest – tema arvas, et saab vanemahüvitist ikka lapse 1,5aastaseks saamiseni.  

Vanemahüvitis ei võrdu alati palgaga

Vanemahüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel. Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Ehk siis, kui oled saanud iga kuu sama töötasu, siis hakkab sama summa ka vanemahüvitisena laekuma ja keeruliste arvutustega pead vaevata ei ole otstarbekas.

Teine lugu on siis, kui oled saanud preemiaid, puhkusetasu või muid lisasissetulekuid – see suurendab ka igakuist vanemahüvitist. „Tegime perefirmas nii, et suured preemiad laekusid mulle sobiva aastanumbri sees,“ tunnistab Helen (31).

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi.

Oluline on tähele panna, et näiteks 30. detsembril 2014 sünnitades tekib õigus vanemehüvitisele alles rasedus-ja sünnituspuhkuse lõppedes 2015. aastal ja vanemahüvitist makstakse siis 2014. aasta järgi.

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel on erisus juhul, kui hüvitise taotlejal on lapse sünnihetkel veel alla kahe aasta ja kuue kuu vanuseid lapsi.

Sellisel juhul võrreldakse uue lapse vanemahüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud kalendriaasta ühe kuu keskmist tulu eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tuluga. Kui eelmise lapse vanemahüvitis oli arvutatud suurema tulu alusel, arvutatakse ka uue lapse vanemahüvitis varasemas suuruses. Seejuures pole oluline, kas naise tööleping on vahepeal lõppenud või on ta töötuna arvel. Mitte midagi ei võta õigust saada sama vanemahüvitist!

Hüvitise määr ja alampalk

Tontsi sõnul põhjustavad segadust ka vanemahüvitise määra ja alampalga mõisted.
Vanemahüvitise määr on 2014. aastal 320 eurot kuus. Seda makstakse neile, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid). Töötasu alammäär on 2014. aastal 355 eurot kuus.

Seda makstakse neile, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem. Hüvitise maksimaalne suurus on üle-eelmise aasta ühe kalendrikuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu kolmekordne suurus. 2014. aastal on vanemahüvitise ülempiir 2378,25  eurot kuus ja seda makstakse neile, kelle keskmine ühe kuu tulu 2013. aastal oli nii palju või rohkem.

2015. aastal tõuseb vanemahüvitise ülempiir 2548,95 euroni kuus. Sellises suuruses hüvitist makstakse juhul, kui hüvitisele tekib õigus 2015. aastal ja hüvitise saaja keskmine ühe kuu tulu 2014. aastal on märgitud summaga võrdne või sellest suurem. Kui hüvitis määrati 2014. aastal maksimumsuuruses - 2378,25 eurot kuus, jätkatakse samas suuruses hüvitise maksmist ka 2015. aastal. Kooskõlas tulumaksuseadusega maksustatakse vanemahüvitis tulumaksuga.

Kui vanemahüvitise saaja soovib, et talle hüvitise maksmisel rakendataks tulumaksuvaba miinimumi, peab ta selleks tegema vastava märke Sotsiaalkindlustusametile esitatavale vanemahüvitise avaldusele. Sellest sõltuvalt varieerub mõnevõrra ka vanemahüvitis.

Vanemahüvitist makstakse alates sellele õiguse tekkimisest, kui taotlus on esitatud hiljemalt 6 kuu jooksul. Vanemahüvitise taotlust on kõige lihtsam esitada riigiportaali kaudu www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/perekond_1/taotlus. Võimalik on ka esitada isiklikult Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses või saata posti teel. Taotluse vormi saab Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ rubriigist "Blanketid" või klienditeenindusest.

Töötada tohib

Tontsi sõnul peab kindlasti üle kordama, et vanemahüvitise perioodil töötamine mõjutab vanemahüvitise suurust ja oma töötamisest tuleb kindlasti teavitada Sotsiaalkindlustusametit. See on vajalik ülemakse ja hilisema tagasinõude vältimiseks.

Hüvitist makstakse täiel määral, kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu hüvitise maksmise kalendrikuul on kuni kehtiva hüvitise määra suurune summa, see on 2014.aastal 320 eurot kuus. Kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu hüvitise maksmise kalendrikuul on suurem kui hüvitise määr, vähendatakse hüvitist sõltuvalt sellest, kui suur on juurde teenitud tulu.

Hüvitise uue suuruse leidmiseks kasutatakse valemit: hüvitis – (tulu - hüvitise määr)/2. Seejuures säilitatakse alati vähemalt pool isikule määratud hüvitisest. Samuti ei vähendata hüvitist alla hüvitise määra suuruse summa.

Kui laps on saanud 70 päeva vanuseks, võib vanemahüvitise saajat vahetada ja ema asemel võib hüvitist saama hakata isa. Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, siis saajat on võimalik vahetada täiskuude kaupa. See tähendab, et kui taotlus esitatakse enne 15. kuupäeva, siis hüvitise saaja vahetatakse alates järgmisest kuust. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.

Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks vähemalt 14 päevase etteteatamisega (kui poolte vahel pole teisiti kokku lepitud). Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema.

Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15-30 päeva varem), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada.