Miks lootevesi on tähtis?

Laps kasvab emakas lootekestadest ümbritsetuna. Üheks lootekestaks on loote vesikest. Lootevesi toodetakse peamiselt lootevesikesta rakkude poolt. Lapseootuse teisel poolel pärineb osa lootevett peale lootevesikesta rakkude toodetu ka ema vereplasmast ning loote uriinist. Lootevesi sisaldab glükoosi, fruktoosi, sidrunhapet, piimhapet, rasvhappeid, mineraalaineid, valke ja teisi kasvuks ning arenguks vajalikke aineid. Samuti lapse naharakke, karvu ja uriini. Lootevesi on värvitu.

Looteveel on lapse üsasiseses arengus väga oluline roll. See kaitseb last temperatuurikõikumiste ja väliste mehaaniliste mõjurite (nt ema kukkumise, löökide) eest. Peale selle arvatakse, et osa looteveest imendub läbi lapse naha ning seega on tagatud lapse organismis piisav vedelikuhulk. Lootevees saab laps end vabalt liigutada ja nii oma lihaseid treenida.

Oma esimesed maitseelamused saab laps lootevee vahendusel. Laps neelab väikestes kogustes lootevett. Ööpäevas võib ta neelatakuni 500 ml lootevett ning raseduse viimases järgus urineerida ööpäeva jooksul kuni 1000 ml. Arvatakse, et lootevee neelamine soodustab lapse soolestiku ja kuseelundkonna arengut. Veel sündimata laps ka hingab lootevett sisse ning seegi on ettevalmistus sünnijärgseks eluks. Iga tunni aja jooksul vahetub 500 ml lootevett.

Lapseootuse esimesel poolel on lootevee kogus ja lapse kaal omavahel seotud. 36. rasedusnädalaks on lootevee kogus suurim ehk umbes 600–1500 ml. Seejärel hakkab vedeliku kogus tasapisi vähenema.
Peale selle, et looteveel on oluline roll lapseootuse ajal, on loote vesi ja lootevesikest tähtsad ka sünnituse käigus.