Müstiline Apgar
See, et Apgari hinne iseloomustab lapse tervislikku seisundit, on emadele-isadele tavaliselt teada. Kuidas aga kuni kümneni antav hinne kujuneb ja mida erinevad numbrid täpselt tähendavad, on raskemini taibatav.
Pelgulinna sünnitusmaja lastearst Ervin Saik ütleb, et arst või ämmaemand annab beebi 1. eluminuti lõpul 0–2 punkti lapse tervisliku seisundi viiele komponendile, mis liidetuna moodustavadki Apgari hinde.
Selle lihtsa ja universaalse meetodi soovitas 1952. aastal kasutusele võtta USA anestesioloog Virginia Apgar, kes leidis, et selle abil saab arst kiiresti infot vastsündinu seisundi kohta ja teab, kuidas on vaja edasi tegutseda. “Kui Apgari hinne on väga madal, tuleb asuda last kohe elustama. Hindamine seab arsti tegutsemise raamidesse. Ta ei pea toimima enda tunde järgi, vaid arvestab objektiivset näitajat,” kommenteerib dr Saik Apgari kasulikkust.
Virginia Apgari perekonnanime tähed hõlmavadki neid viit komponenti, mida lapse juures hinnatakse. Need on naha värvus, südame löögisagedus, reflektoorne ärrituvus, lihastoonus ja hingamine.
Appearance ehk välimus
Beebi saab
0 punkti, kui tema nahajume on sinine või täiesti valge
1 punkti, kui tema jalad ja käed on sinakad
2 punkti, kui nahk on roosa.
Pulse ehk pulss
Beebi saab
0 punkti, kui südametegevus puudub
1 punkti, kui pulss on aeglasem kui 100 lööki minutis
2 punkti, kui see on kiirem kui 100.
Grimace ehk grimass ja refleksid
Beebi saab
0 punkti, kui reflektoorsele ärritusele vastus puudub
1 punkti, kui beebi reageerib ärritusele grimassiga ja teeb nõrka kisa
2 punkti, kui kisa on jõuline ja esineb köharefleks
Activity ehk aktiivsus ja lihastoonus
Beebi saab
0 punkti, kui ta on lõtv
1 punkti, kui ta jäsemeid kergelt liigutab
2 punkti, kui liigutused on aktiivsed
Respiration ehk hingamine
Beebi saab
0 punkti, kui hingamine puudub
1 punkti, kui hingamine on ebaregulaarne
2 punkti, kui see on regulaarne.
Mida näitab summa?
0–3: tita olukord on väga keeruline ja ta vajab elustamist. Beebil on raske hapnikupuudus ehk asfüksia.
4–7: lapsel on kerge kuni mõõdukas hapnikupuudus.
7–10: lapse elutegevus on normaalne ja hapnikupuudust tal pole. Maksimaalset hinnet ei pruugi beebi saada näiteks sellepärast, et tal on kahvatu nahk või ta ei kisa väga tugevalt.
Teine ja kolmas hindamine
Teist korda hinnatakse beebit 5. eluminutil. “Kui esimene hinne on väga madal, siis on oluline vaadata, kas laps 5. minutiks kosub. Vahel on teda vaja jälgida ka hiljem ja siis pannakse hinne veel 10. minutil,” selgitab
dr Saik.
Apgar ei iseloomusta täpselt enneaegselt sündinud laste seisundit. Nende madal hinne tuleneb ebaküpsusest ning selle järgi ei saa oletada, milline võib olla edasine neuroloogiline areng.
Edasine areng
Õigeaegselt sündinud laste kohta annab aga Apgari hinne kasulikku teavet, millest saab lähtuda edasise arengu jälgimisel. Ka vanemad võiksid teada, et viiest väiksem hinne on ohumärk.
Kui näiteks tita hinne oli vaid
0–3 punkti ja see on ka 5. eluminutil alla 5, siis võrreldes kõrgema hindega lastega on tõenäosus, et beebi aju on saanud kahjustada, 25 korda suurem. Seda saab uuringutega kindlaks teha hiljemalt lapse esimese elukuu lõpul.
Raske hapnikupuudusega sündinud laste aju uuritakse ka edaspidi. Sageli esineb neil neuroloogilisi probleeme, näiteks lihastoonuse tõusu. Kui ajurakud on hapnikupuudusel lausa hävinud, võivad lapsel ilmneda neuroloogilised ärajäämanähud. See tähendab, et mingi aju poolt juhitud funktsioon jääb ära, näiteks pole laps võimeline liikuma.
Kui beebi Apgari hinne on 4–7 ja tal on tuvastatud kerge hapnikupuudus, on tõenäoline, et muutused ajus taaspöörduvad. “Vastsündinu aju on õnneks väga suure kompensatsioonivõimega,” tõdeb dr Saik.
Kui lapse Apgar jääb alla 6, võiksid nii vanemad kui ka perearst tema arengut eriliselt jälgida. “Näiteks tasub vaadata, kas laps ikka kolmekuuselt hoiab pead jne,” soovitab Ervin Saik.
