2. Pea menstruatsioonikalendrit, et teaksid, millal on sobivad päevad rasestumiseks. Kui tsükkel on 28 päeva pikk, on sul ovulatsioon 14. päeva paiku; kui 25 päeva pikk, siis 11. päeva paiku; kui 35 päeva pikk, siis 21. päeva paiku. Kui sul on ebaregulaarne tsükkel, võiksid soetada ovulatsioonitesti õige aja leidmiseks.

3. Seksi pisut enne ovulatsiooni. Spermatosoidid on võimelised püsima elus kaks-kolm päeva, munarakud suudavad seemnerakuga ühineda aga vaid 12–24 tunni jooksul.

4. Kui soovid rasestuda, ära kasuta seksides libestit – see võib muuta vagiina happelisust ning lapsesaamise katsed nurjata.

5. Ära muretse, kui sul ei õnnestunud saada orgasmi. Pole mingeid teaduslikke tõendeid, et orgasmi puudumine võiks segada rasestumist.

6. Apteekides müüakse teste, mis suudavad tuvastada rasedust juba 10 päeva pärast viljastumist. Rasedustestid mõõdavad koorioni gonadotropiini ehk hCG taset uriinis – selle platsenta poolt toodetava hormooni hulk hakkab suurenema väga varases rasedusfaasis. Nii vara tehtud test ei pruugi siiski 100% tõetruud vastust anda. Mõistlikum on testida paar päeva pärast seda, kui pidanuks algama “päevad”.

7. Ära muretse, kui test ei kinnitanud lapseootust. Vähesed rasestuvad esimestel katsetamiskuudel. Tõenäoliselt arvestasid valesti sobivaid päevi ning seemne- ja munarakkudel ei tekkinud võimalust kohtuda. Varu kannatust ja proovi uuesti!

Jälgi ka elustiili!
Leia rasestumiseks sobivaim kehakaal. Lapseootele jäämist võib takistada nii liiga väike kui ka liiga suur kehakaal. Rasvarakud salvestavad östrogeeni-nimelist hormooni, mis aitab kaasa rasestumisele. Ülekaaluliste östrogeenitase on liialt kõrge ning kõhnadel liialt madal.
Vähenda stressi. Seda on küll lihtsam öelda kui teha, kui niigi muretsed rasestumise pärast. Negatiivne stress tekitab paraku muutusi hormoonitasemes. Seega leia aega raamatute lugemiseks, hakka tegelema joogaga ja maga mõnuga.