Piima-aedviljasupp ja haiglasse!
Tänu joogaharrastusele olin endale loonud ettekujutuse, et minu sünnitus on samasugune nagu joogatund, ainult haiglas. Et hingan ja uutan mõnusa muusika saatel valud üle ja kolme pressiga tuleb laps ilmale. Olen sellele kujutlusele väga tänulik, sest teadmisega, kuidas asjad tegelikult kulgeda võivad, ei oleks ma sünnitusele ilma hirmudeta suutnud vastu minna.
Sünnituseelne öö oli üle mitme kuu kõige parema unega. Ärkasin kell kuus. Tundsin nõrku valuhooge ja läksin terrassile. Peesitasin päikesepaistes, hingasin valude ajal ja ammutasin päikesest jõudu. Mõnus oli olla. Helistasin emale ja palusin, et ta linnast ära ei sõidaks. Ütlesin, et pärast hommikusööki viime Jaanusega tütar Eliise tema juurde ja käime kontrollis.
Valud hakkasid tasapisi tuure koguma ja poole kaheksa paiku läksin kööki kolistama, et ülejäänud pere, kes samuti magas üle ootuste pikka und, üles ajada.
Meil on isekeskis nali, et meie pere sünnituspäeva toit on piima-aedviljasupp. Plaanisimegi turule supimaterjali ostma minna. Suuremad valuhood tulid enne kodust lahkumist ja need aitas Eliise mul jala küljes kaasa õõtsudes ära hingata.
Autosse istumise hetkeks olid regulaarsed valud kadunud ja ma julgesin ise automaadi juurde raha võtma minna. Loomulikult tuli järgmine valulaine täpselt automaadi ees…
Jõudsime vanemate juurde natuke enne keskpäeva ja tunne ütles, et nad võivad veel oma käimised ära käia, kannatan küll. Jaanus ja Eliise valmistasid supimaterjali ette – üks puhastades ning teine seda nahka pistes – ja mina viskasin pikali, et Arterit lugeda.
Vanemad olid varsti tagasi ja selleks hetkeks nägin välja juba nii õnnetu, et isegi isa tuli pead silitama. Ütlesin Jaanusele, et enam ma kannatada ei jaksa.
Musitasime-nunnutasime Eliisega ja läksime haiglasse. Ent haigla ees parkimiskoha otsimine tegi mind kurjaks ja nüüd käskisin Jaanusel pöörata konkreetselt ühte neist väikestest tänavatest, kus parkimine on tasuta. Nii pikka ja valusat teed, kui sealt haiglasse, ei ole mul enne olnud.
Tiristasime kella ja ämmaemand, kes vastu tuli, uuris, mis ajast valutan. Inetu küll, aga tundsin kohe, et teda ma sünnituse juurde ei soovi. Kui ta kuulis, et alles hommikust, jättis ta mind koridori. Teine ämmaemand, kes oli parajasti ühte paari ära saatmas, taipas mu kõverast olekust ja häälest, et kaua ma oodata ei kannata, küsis rasedakaardi ja juhatas mu sünnitustuppa KTG alla. Kell oli 13.00.
Selleks ajaks ei suutnud ma enam normaalselt hingata. Ka ei tahtnud ma, et mind valu ajal puudutataks, ja andsin sellest Jaanusele käega märku.
40 minutit sai täis ja ämmaemand Raina Laugamets ütles, et avatus on 4–5 cm. Edasi lubas ta mind vanni. Suutsin seal vannis olla kõikides asendites, pea peal seis välja arvatud, ning valu ajal tegin koledat häält. Sellal tuli sünnitustuppa ka vahva noor ämmaemand Kaie Mikheim, kellele olen sealoleku eest südamest tänulik.
Arvan, et olin vannis 10–15 minutit, kui tundsin, et ei ole hea. Ühe valuhoo ajal saatsin Jaanuse valuvaigistit küsima. Ta uuris: nii ruttu? Väga kuri jah-sõna tuli talle vastuseks.
Saabus ämmaemand, kes ütles, et võimalik on kasutada naerugaasi. Sellest hetkest, mil mask näole sai, oli kõik justkui vati sees. Õõtsusin külili voodis ning karjusin maski sisse nii, et isegi Kivirähki hiietark Ülgas oleks õudusega peitu pugenud.
Millalgi suutsin Jaanusele öelda, et laps pressib välja, ja ta läks ämmakat kutsuma. See tuli ja ütles, et olen tunniga teinud 12 tunni töö ja nüüd hakkame pressima.
Ma ei tea, mitu korda ma seal voodis pressisin, aga hakkama ma ei saanud. Kusagil mõttenurgas kloppis, et laps tuleb ju kolme pressiga, ent mina muudkui punnin. Järgmisena käsutati mind järile ja sünnituskohaks see saigi.
Ämmaemand ütles, et nüüd on pool pead väljas ja tuleb kõige valusam hetk (tänasin õnne, sest see ei tundunud pooltki nii valus kui eelnev). Pressisin veel ja siis saabus korraks rahuhetk – pressid kadusid. See hakkas juba pikaks venima ja tundsin, et keegi kõditab õrnalt kõhtu (see oli vahva noor ämmakas), ja järgmise pressiga oli preili käes. Kell 15.17 sündis meie armas Iiris.
Kes sündis: Iiris Einberg
Millal sündis: 22.07.2013
Sünnikaal ja -pikkus:
3648 g ja 53 cm
Vanem õde:
Eliise (3)
