Pisikese Pärli sünnilugu
Mul oli tähtaeg 17. novembril, pühapäeval. See möödus ilma sündmusteta. Ka esmaspäev oli päev nagu ikka. Kõik küsisid: “Noh, kas hakkab juba tulema?”, aga ei midagi. Olin pettunud, et kannan lapse üle.
Teisipäeva hommikul kella 8 ajal hakkasin läbi une valusid tundma. Magasin edasi. Üheksa ajal mõtlesin, et mõõdan valude vahesid. Valud väga tugevad polnud ja vahed olid ebakorrapärased. 9.30 ütlesin mehele, et täna lähme haiglasse. Palusin panna vannivee, et pesen end enne puhtaks nagu valge inimene. Panin kohvi üles ja mees läks poodi.
Kell 10.00 jõudis kohale mu vanaema, kes pidi Pätuga (mu pisut üle aastane poeg) kella üheteistkümneks muusikatundi minema.
Pärast vanniskäiku, 10.38, helistasin emale, et ma lähen vist täna haiglasse, tuleb Skorpioni-tüdruk. Üritasin juukseid kuivatada, aga valud muutusid väga tugevaks. 10.48 helistasin mehele, et nüüd koju!
Läksin vannitoast välja ja proovisin riidesse panna. Siis tuli uus valu, nii et ulgusin põrandal. Nägin, kuidas ka vanaema nuttis ja küsis, kas ta kutsub kiirabi ja kus see mees nüüd on. Vastasin, et ei kutsu, ma panen riidesse... Jalga sain vaid ühe soki. Jälle valu... Pätu nuttis, vanaema nuttis... mina ulgusin... Põrandalt püsti ma enam ei saanudki. Taas valu...
Siis saabus mees ja vaatas imestades, kuidas ma röögin. Hetke pärast mõistis, mis toimub, ning teatas: “Musi, sa oled tubli. Hinga, hinga!”
Mees kamandas nagu filmis, et tooge rätikud. Küsis, kas helistab kiirabisse, ma vastasin, et jaaahhh. Ent kiirabiga rääkides ei tulnud tal meelde, mis meie aadress on, kui vana ma olen, mitmes sünnitus. Täielik paanika.
Siis teatasin, et nüüd on juba hilja, laps tuleb. Tundsin, kuidas pea pressib välja... Tõmbasin hinge ja pressisin ka keha välja. Oiii, kus oli kergendus!
Pilt tuli ette. Küsisin, miks laps häält ei tee. Mees ütles, et see “kile” on peal. Tegime selle katki, sain lapse rinnale ja kuulsin vaikseid niukse. Oligi olemas, minu pisike... Kell oli 11.07. Selline tulek siis! Siiani ei usu...
Varsti jõudis kiirabi, lõikas nabanööri läbi ja autosse jalutasin juba ise. Haiglasse jõudes hakkas endast nii hale, et sünnitasin kodus põrandal nagu rott.Kes sündis:
Kes sündis: Pärl Pajumaa
Millal sündis: 19.11.2013
Sünnikaal ja -pikkus:
3010 g ja 46 cm
Vanem vend:
Patrick (1 a 7 k)
