Poeg, siin on su poeg!
Esimese lapse ootuse ajal küsiti meilt mehega sageli, kas soovime pigem poega või tütart. Saime imearmsa tütre vanemaiks. Teise lapse, poja sünni järel uuris ämmaemand mu elukaaslaselt Matthew’lt, kas nüüd on teistmoodi tunne ka – poeg ju ikkagi.
Meil sündis poeg!
On mehi, kes uhkusega tunnistavad, et poja saamine on midagi erilist. Ühes meie tuttavas inglise peres kasvas kuus tütart. Lõpuks, aastaid hiljem, sündis poeg. Isa õnn ei peegeldunud mitte ainult tema silmades. Ta ka riietas nii enda kui paarikuuse poja oma lemmikmeeskonna jalgpallisärki.
Viimastel aastatel Londonis elades olen tähele pannud, et siin kutsuvad mehed üksteist sageli pojaks. Nii ka Matthew’ sõpruskonnas. Kui näiteks elukaaslase sõber tuli külla ja vastsündinud poisi Mattile tagasi ulatas, lausus ta: “Son, here’s your son” ehk “Poeg, siin on su poeg.”
Põhjus peitub ajaloos
Selline ütlus on siiski pigem levinud kokni inglise keeles ehk peaasjalikult (põlis)londonlaste seas. Samuti kasutatakse seda mõnes USA osariigis. Pidavat tekitama mehisema tunde, kui kedagi pojaks saad kutsuda.
Miks aga eeldatakse, et mehe esimene laps peaks poeg olema? Sageli peituvad pojaihaluse tagamaad ajaloos ja traditsioonides. Esmasündinu pidi olema poeg, sest elatis teeniti raske füüsilise tööga, milleks mehed olid sobivamad; või oli maa pärimisõigus vaid pojal; või oli tava kohaselt (vanem) poeg see, kes oma vanade vanemate eest hoolt pidi kandma.
Tüdrukud ju teadupärast lahkusid mehele minnes kodust ja vajasid lisaks veel kaasavara.
Ajakirja Economist andmeil on maailmas rohkem kui 100 miljonit tüdrukut “kaduma läinud” kas abordi, tapmise või hülgamise tõttu. Eelkõige peetakse siin silmas Hiinat, kuid ka teisi Ida-Aasia maid – riike, kus ühiskond hindab just poisse esiklastena.
Hiinas kehtib endiselt ühe lapse poliitika. Kui seadus lubab vaid ühe lapse ilmale tuua ja traditsioon toetab poja sündi, siis pole nii drastiliste tagajärgede üle mõtet imestada.
Miks ikkagi sünnivad poisid?
Kuivõrd on aga n-ö mehelikumatel meestel tegelikult pojaõnne? Kas nende suurem meessuguhormooni testosterooni hulk on seotud ka poiste sünniga? Uus-Meremaal Aucklandi ülikoolis läbi viidud uurimus keerab selle müüdi pea peale.
Nimelt on dr Valerie Granti eestvedamisel tõestust leidnud, et poja saamine on sõltuvuses hoopiski naise testosterooni hulgast. Kui naisel on testosterooni enam, sünnib tõenäolisemalt poeg.
Uurimuse põhjal sünnib 80protsendilise tõenäosusega perre poisslaps, kui ema on enesekindel naisterahvas. Malbematel naistel on seevastu suurem võimalus saada tütar. Dr Granti sõnul võib oletada, et see aitab emadel tüdrukuid õigel viisil, see tähendab loomusele vastavalt kasvatada.
Niisiis on uskumus, et poja saamine kinnitab mehe mehelikkust, ilmselt meeste endi loodud.
Londonis Kingstoni ülikoolis hiljuti läbi viidud uuringute kohaselt kahaneb äsja isaks saanute testosterooni hulk märgatavalt ning sageli poetavad lapse sünnil pisara needki, kel muidu arusaam, et mehed ei nuta. Uuringu järgi hakkab meessuguhormoonide hulk lapse kasvades ja iseseisvudes aga taas suurenema.
Huvitaval kombel ei tee tütre saamine vastset ema kuidagiviisi naiselikumaks kui poja saamine. Laps on laps, olgu ta tütar või poeg.
