Loomulikult ei tasu lennata viimastel rasedusnädalatel, kui tõenäosus sünnitama hakata on suurem. Ka mitmikute ootajatel tuleks olla ettevaatlik - paaril viimasel raseduskuul neil kindlasti lennata ei tasu, sest enneaegse sünnituse oht on suur. Muul ajal aga ei tohiks hästi kulgenud lapseootus reisimist segada.
Raamatutes kirjutatakse, et parim aeg reisimiseks on 16.-28. rasedusnädal. Selleks ajaks on esimeste kuude võimalikud vaevused ja suurem katkemisoht seljataga, ent suur kõht ei tee olemist veel ebamugavaks.

Pariis: vahejuhtumeid pole

Käisin oma raseduse jooksul kahel lennureisil: 17.-18. nädalal Pariisis ja 30.-32. nädalal USAs, Chicagos. Esimene reis toimus hetkel, mis peaks lapseootuse kõige ohutum aeg olema, teine aga enamiku lennufirmade viimase lubatava piiri peal.

Lend Pariisi oli piisavalt lühike juhuks, kui peaksin ennast ebamugavalt tundma. Olin varunud suure pudeli vett, mis osutus vajalikuks pigem lennujaamas, sest lennukis pakuti niikuinii juua. Kindlasti tuleks väikeste lonksude haaval pidevalt juua õhkutõusmise ja maandumise ajal - see aitab vältida kõrvade lukkuminekut.

Pikka lendu üle ookeani kaalusin pikalt, ent soodne hinnapakkumine, hea tervis ning soov näha kaugel maal elavaid lähedasi inimesi kallutasid kaalukausi mineku kasuks. Pealegi reisisime koos mehega - üksi poleks ma sellist asja ette võtnud.

Chicago: lennata kerge, oodata igav

Chicagosse jõudmiseks tuli lennata kolme lennukiga. Hommikune Tallinn-Helsingi lend hilineb 20 minutit. Kõrvad lähevad juba enne õhkutõusmist lukku. Abi saab veepudelist ja pardal pakutavast lutsukommist.

Vantaa lennuväli Helsingis on mõnusalt vaikne. Leiame sealt omaette nurgakese, kus pinkidel pikutada. Lesin ligi poolteist tundi, et enne pikka lendu istuvat asendit vältida. Lend Kopenhaagenisse on veidi mugavam, sest istmevahed on suuremad.

Chicago lend hilineb poolteist tundi. Selleks ajaks on hommikusöögist möödunud juba terve igavik (lennukivõileib näis niikuinii olematu) ning seetõttu on kaasa võetud moonakotist palju abi. Ootamine on igav nagu ikka, koon unesegaselt titepapusid.

Kaheksatunnine lend ise möödub siiski kergemalt, kui arvasin. Jalad ei paisteta, suu ei kuiva, tualeti vahet jooksma ei pea. Pidevalt pakutakse juua. Ninas küll veidi kipitab ja õhku on vähevõitu, ent sama võib juhtuda umbses kontoris viibides.

Tagasilend Chicagost Kopenhaagenisse möödub samuti viperusteta, ent väljumine hilineb kaks tundi ja seetõttu jääme Kopenhaageni-Helsingi lennukist lootusetult maha. Meid lubatakse panna esimesele lennule, kus kohti on. Järgneb jooksmine mööda varahommikuse remonditava lennujaama pikki koridore, et leida teenindaja, kes meid ümber registreeriks. Siiski saame üsna pea lennukile ja koju naaseme õigel ajal.

Arstitõend ja rasedakaart ridiküli

Olin siit-sealt kuulnud, et lennufirmad ei pruugi naisi, kel käes raseduse lõpunädalad, enam pardale võtta, sestap asusin asja uurima. Selgus, et kompaniide nõuded on erinevad.
Üldiselt lubatakse ilma arstitõendita lennata kuni 28. nädalani. Samas on selgusetu, kuidas firmad lapseootust või selle suurust tuvastavad. Naised on ju erinevad: mõni näeb 25. rasedusnädalal välja nagu teine, kes kohe sünnitama hakkab.

Lasin arstil siiski kirjutada tõendi selle kohta, kui kaugel mu rasedus on ja et ta on mu reisile lubanud. Kuid mingit paberit minult kordagi ei nõutud. Ka mu lapseootel tuttavatelt pole reisil arstitõendit küsitud. Siiski on mõistlik see tohtrilt võtta ja eri firmade piirangutega kursis olla.
Loomulikult ei kutsu ma üles kõiki terveid rasedaid piiramatult lennukiga sõitma.

Kui süda ütleb, et lennata ei tasu, siis ongi mõistlik jääda koju, sest närveerimine ei tee head emale ega lapsele. Siis võib oodata aega, kui tita juba sündinud - näiteks SAS lubab lennukisse juba kahepäevaseid vastsündinuid.

SOOVITUSED RASEDALE
o Võta lennureisile kaasa jooki, eelistatult vett. Joo pidevalt, eriti õhku tõusmisel ja maandumisel. Pooleliitrist pudelit saab lennukis pakutavast veest edukalt täita.
o Check-in'is palu endale vahekäigupoolne koht, nii on parem jalgu sirutada ja vajadusel tualetis käia.
o Tee tervisekindlustus. Eestis katab ootamatute tüsistustega seotud kulud ainult ERGO-kindlustus. Paarinädalane kindlustus maksab 100 krooni ringis.
o Kindlasti loobu lennukis pakutavast veinist! See võib muutunud rõhutingimustes soodustada raseduse katkemist.
o Võta kaasa pisut näksimist, sest lennukid võivad hilineda ja pakutav söök olla napp.
o Riietu mugavalt! Vöökohal ega mujal ei tohi pitsitada. Sobivad pigem dressipüksilaadsed
riided kui kangest materjalist teksad.
o Jalanõud peavad olema madala kontsaga, mugavad ja avarad, sest jalad võivad paiste minna.
o Püüa istudes jalad kõrgemale tõsta ja kanna võimalusel rasedate tugisukki.

LENNUFIRMADE NÕUDED

Estonian Air ei sea lapseootajatele piiranguid, ent alates 7. raseduskuust nad lennata ei soovita. Firma sõnul tuleks eelnevalt nõu pidada arstiga. Lendamine on omal vastutusel ning arvestama peab sellega, et lennukis on abisaamise võimalused piiratud.

Finnair lubab lennata kuni 36. rasedusnädala lõpuni rahvusvahelistel lendudel ning kuni 38. nädala lõpuni lühikestel siseriiklikel ja Skandinaavia lendudel tingimusel, et puudub oht enneaegselt sünnitada. Pärast 28. nädalat nõutakse arstitõendit selle kohta, et rasedus on kulgenud normaalselt. Tõend tuleb enne lendu faksida Finnairi peakontorisse. Vastust ei saanud küsimusele, mis keeles see esitada.

SAS lubab ilma arstitõendita lennata kuni 36. nädalani ning lennuaja pikkus pole piiratud. 2-4 nädalat enne oodatavat sünnitust on vaja arstitõendit ning lennuaeg ei tohi olla pikem kui neli tundi. Kui sünnituseni on jäänud alla kahe nädala, lendama ei lubata. Kaksikute ootajatel ei soovitata lennata kaheksa nädalat enne oodatavat sünnitust.

Lufthansa ei kontrolli samuti rasedaid. Firma kodulehel on kirjas, et kui rasedus on kulgenud komplikatsioonideta, võib lennata kuni 36. rasedusnädalani ilma, et see lapse tervist kahjustaks.

Czech Airlinesi Eesti esindaja sõnul lubab firma lennata 34. nädalani ning esitada tuleb arstitõend.