Kord 12aastasena kanaroa tegemisel abiks olles teataski Raili, et suureks saades hakkab ta kindlasti taimetoitlaseks. Ema silmis oli tütre meelsus selleks ajaks juba piisavalt kinnitust leidnud. Nõnda hakatigi koos asja uurima.

Tol ajal valitses ühiskonnas taimetoitlusele tugev vastuseis ning ema ja tütar kohtasid palju mõistmatust. Seetõttu otsustas Sille hoopis ise toitumisnõustajaks õppida. Nüüdseks on ta sertifitseeritud instruktor taimedel põhineva toitumise alal. Selle diplomi väljastas talle USAs asuv Cornelli ülikool, mis on maailma kõrgkoolide edetabelis 20. kohal.

Hoidu liigsest rasvast

Mida peaks üks rase taimetoitlane kindlasti sööma? Sille Poola meelest pole niivõrd oluline, mida süüa, vaid see, millest hoiduda. „Nagu me kõik, ei tohiks ka lapseootaja liigselt süüa toiduainest eraldatud rasva. Tekib märja kinga efekt: kui lööd kinga rasvase kreemiga läikima, muutub kinga pind vett hülgavaks. Umbes samamoodi paneb rasv kinni veresoonte seinte poorid,“ piltlikustab ta. „Vitamiinid, mineraalained, süsivesikud ja muu vesilahustuv ei pääse rakkudesse. Seetõttu võib vere suhkrutase tõusta ja tekkida rasedusdiabeet. Kui toidus on vähe rasva ja selle asemel palju värsket, siis kaovad mitmedki rasedusega seotud probleemid.“ Sille lisab, et kui toitained pääsevad hästi rakkudesse, vaibuvad iseenesest ka erilised isud, mis rasedaid sagedasti kimbutavad.

Tavaliselt muretsetakse, kas taimetoitlase organism saab piisavalt rasva ja valku. Sille selgitab, et iga rakk on üles ehitatud aminohapetest ehk valkudest. „See tähendab, et valku sisaldab iga rakk, olgu inimese, taime või looma oma. Iga rakk on kaetud lipiididega, sest muidu ei saa toitained sisse-välja. Järelikult ei saa ka õun olla rasva, valgu ega süsivesikuteta. Cornelli ülikooli teadlaste soovituse kohaselt vajab inimene rasvu ja valku 10% päevasest kaloraažist, miinimumvajadus on 5%. Sellise koguse rasva võib kätte saada juba viiest pähklist. Kui süüa terviklikku taimetoitu (puu-, aed-, tera- ja kaunviljadest), saab päevas valku umbes 12%. Kui menüüs on üksnes puuviljad, siis valku 5% ja rasva 5%. Puudus tekib siis, kui ei sööda oma kaloraaži täis ehk süüakse liiga vähe.“

Veel rõhutab Sille, et puuviljades on pea 90% vett. „Kui räägitakse, et inimene vajab päevas 2–4 liitrit vett, ei tulda selle peale, et targem oleks süüa rohkelt puuvilju, mis sisaldavad märksa toitvamat ja rammusamat vett.“

Eelista värsket

Sille soovitusel peaks õige taimetoit olema värske, töötlemata täistoit. Täistoit tähendab seda, et toiduaine on loomulikus olekus, sellest ei ole midagi eraldatud. Näiteks õli saadakse tervest oliivist, pähklist, avokaadost jm, mitte pressimise teel. Ka naturaalne pruun suhkur on selles kontekstis rafineeritud toode – tegelikust suhkruroost on järel vaid pisike killuke, mida süüakse kontsentreeritult liiga palju. „Kui jätta kõrvale kõik lõhustatud ja rafineeritud toidud, süüa palju puu-, aed-, kaun- ja täisteravilja, olete terve ja tugev nii rasedana kui ka imetava emana, nii vanaema kui lapsena. Niipea kui meie tänapäevased, nn leiutatud toidud asendada kvaliteetse ja täisväärtuslikuga, läheb enesetunne kiiresti paremaks,“ teab nõustaja omast kogemusest.

Täistoidu eelistaja ja peatse vanaemana on ta kriiti­line ka piimasegude suhtes. „Pulbrisse lisatud sünteetiliste ­vitamiinide kogum on ikkagi väga suur. Peale selle on veel piimast valk eemaldatud, töödeldud ja tagasi pandud. Toodet kuumutatakse, lahjendatakse, lisatakse­ muudetud rasvad – tehakse valmis toiduaine, mida loo­duses ei eksisteeri. See kõik on pakendil kirjas, kuid enamasti seda ei loeta või lugedes ei mõelda.“

Sille lisab, et toortoidule üle minnes muutub naiseks olemine kergemaks. „Tsüklid lühenevad, valulikkus kaob ja verevoolud jäävad väiksemaks. Ja see ei ole nii, et viljakus kaob!“ rõhutab ta ekstra.

Hädas rauavaegusega

Paljud mitu last sünnitanud naised on täheldanud, et raseduse alguses vere rauanäitajad korraks langevad, siis taastuvad, misjärel stabiliseerub olukord iseenesest. Ja see ei sõltu sellest, kas oled taimetoitlane või lihasööja. Sille mäletab, et võttis esimest last ooda­tes rauatablette – sellest hoolimata läks mingil perioodil hemo­globiininäit madalamaks, siis tõusis normi tagasi. Järgmiste lastega ta raua­lisandeid ei ­tarbinud, olukord oli aga täpselt sama.

Raili hemoglobiiniga oli raseduse alguses samamoodi: natuke langes, ­pärast hakkas tõusma. „Vereproovi kohta pole mulle arst midagi halba öelnud. Andis lihtsalt kätte vitamiinide voldiku, kust välja valida mõni, mida igaks juhuks tarbida. Ehkki mul pole isegi midagi halvasti. Väga huvitav,“ imestab noor naine.
Sille selgitab, et väga sageli on madala hemoglobiinitaseme põhjuseks hoopis üldine stress, kohviga liialda­mine või teraviljakeskne menüü, sest teraviljades sisalduv fütiinhape blokeerib kaltsiumi, magneesiumi, vase, raua ja tsingi imendumise.

Parem tervis

Sillel on viis last, taimetoitlane on ta olnud kolme raseduse ajal, seega teab ta toidu mõjust rasedusele nii mõndagi. „Viimase lapse ootamise ajal jälgisin kõige rohkem, et sööksin kvaliteetset toitu, ja sünnitus oli kerge, peaaegu ilma valudeta. Samas oli laps üsna suur, kaalus viis kilo, aga rebendeid ei olnud,“ meenutab ta.
Sille sõnul on huvitav ka see, et imetamise ajal sõi ta hästi palju puuvilju, aga lapsel gaase ei tekkinud. „Keedu­toidust võib soolestik korrast ära minna ja seetõttu ka rinnapiim. Meie sisemuses on väga palju sellist, mis annab reaktsioone ja mille peale me ei tule. Tuntud ravipaastuarst Ingeborg Trofimova on näiteks öelnud, et kui emad puhastavad oma soolestiku, muutub ka rinnapiima kvaliteet ja laps saab seda jälle juua. Meil aga haaratakse kohe jätkusegu, selle asemel et uurida, miks rinnapiim ei sobi, ja muuta oma menüüd. Ameerikas räägitakse juba palju sellest, et näiteks lehmapiim tekitab vaevusi, mis rikub rinnapiima – see on liiga valgu- ja rasvarohke.“

Ka legendaarne lastearst Benjamin Spock tegi oma viimases raamatus senistes vaadetes pöörde ja on kriitiline nii lehmapiima kui muudegi piima­toodete suhtes – need ei ole väike­lastele head, sest põhjustavad sagedasi kõrvapõletikke, hingamisteede- ja nahahaigusi. Spock eelistab samuti taimetoidupõhist menüüd.
„Cornelli ülikool soovitas ka kunagi valku, nüüdseks aga ollakse seisukohal, et liha on valgu üledoos ning paljude degeneratiivsete ja autoimmuunhaiguste põhjus,“ kommenteerib Sille.

Taimetoit on moehaigus?

„Kui terviseteadlikkus on mood, siis on väga hea, et selline suund on olemas,“ naerab Raili. Ema Sille lisab: „Meie peres on see kestnud nii kaua, et moehaigus see kindlasti pole.“ Tema järeldab, et kui oma tervisest hoolimine levib nii jõudsalt, siis vaevalt see vaid mood on. „Kes vähegi arukamalt mõtleb, see tahab olla terve. Näiteks Inglismaal on kuus miljonit taimetoitlast ehk rohkem kui 10% elanikkonnast. Ameerikas kahekordistus veganite arv pärast seda, kui Bill Clinton valis südameoperatsiooni asemel taimetoidu,“ on tal eeskujusid tuua.

Naine mainib, et ka Eestis on taimetoitlasi järjest enam. Tema teada leidub selliseidki, kes on seda juba kolmandat põlve. Ent nii Sille kui ka Raili rõhutavad, et esmaoluline on ikkagi toidu kvaliteet! Kokakoola, burger, saiakesed, kartulikrõpsud – kõik on küll taimsed, kuid ühtegi neist ei saaks iseloomustada sõnadega „terviklik“ ja „lõhustamata“ ja „toit“.

TAIMETOIT ON MAITSEV

Kui menüü on mitmekesine, ei pea taimetoitlane ka beebiootel olles oma tervise pärast muretsema. Raamatu „Taimetoidud kõigile“ autorid Lia Virkus, Tiina Lebane ja Pille Enden pole küll taimetoitlased, kuid armastavad taimetoite väga. Sisukast kodumaisest kokaraamatust leiad nii uusi kui ka vanu ideid, kuidas oma toidulauda rikastada.

www.raamat24.ee