See kõik kokku võib põhjustada nii emotsionaalset kui ka kehalist väsimust ja kurnatust. Vahel võib seesugune väsimus viia nukrameelsuseni ning mõnikord muuta närvilisemaks. Tekkida võib ka abitus- ja üksindustunne. See omakorda võib kujundada sinus arvamuse, et sa ei ole juba praegu piisavalt hea ema ega saa hakkama ei töö, igapäevaelu ega ka sündiva lapse kasvatamisega. Nii tekibki justkui nõiaring.

Muredel on omadus kuhjuda – nagu lumepall kasvavad nad aina suuremaks ja suuremaks. Kuid neil on õnneks ka vastupidine omadus – kui alustada nende lahendamist, kahanevad need järjest väiksemaks.
Oma elus saab muutusi teha eeskätt naine ise. Lapseootuse ajal tuleks sul lähtuda ennekõike enese ja lapse arengu huvidest, sest lapse areng sõltub väga suurel määral sinu valikutest. Kui sinul on hea, siis on ka lapsel hea – ja nii on see ka pärast lapse sündi.
Rasedusaegset kurvameelsust võivad esile kutsuda mitmed asja olud. Üheks neist on tööga seotud kohustused. Kui töökoormus on liialt suur, tuleks leida võimalusi seda vähendada. Abi võib olla ka korralise puhkuse planeerimisest. Äärmuslikel juhtudel tasub kaaluda tööülesannete või töökoha vahetust (näiteks kui töö ohustab lapse tervist).
Nõu tasub pidada sotsiaaltöötaja või juristiga, kes võib anda soovitusi, kuidas oma elu korraldamisel arvestada lapseootel emale ja perele mõeldud seaduslikke soodustusi. Sotsiaaltöötaja poole on võimalik pöörduda näiteks sünnitusmajja ning mõnes sünnitusmajas on ka juristide konsultatsioonid.
Kuidas mõjutab ema kurvameelsus lapse arengut? Kuigi sellekohaseid uurimusi on aegade vältel tehtud mitmeid, ei ole praeguseks veel ühest seisukohta, kuidas ema kurvameelsus või närvilisus lapse arengule mõjub. Kõiki lapse arengut mõjutavaid tegureid on ülimalt keerukas kindlaks teha ja mõista. Inimkond on läbi aegade toime tulnud vastandlike emotsioonide keskel – ka lapseootel emad. Pole võimalik kogeda ainult positiivseid või ainult negatiivseid emotsioone. Olulisem on see, millised emotsioonid saadavad meid pikema aja vältel: kas ema kogeb pigem negatiivseid või pigem positiivseid emotsioone ning kuidas ta oma tunnetega toime tuleb. Emotsionaalne tarkus aitab naisel leida muredele sobiva lahenduse edasiminekuks, avada end toetavatele positiivsetele kogemustele või luua endale ise häid elamusi.
Ka sündimata laps saab osa ema meeleoludest. See on teataval määral ettevalmistus sünnijärgseks eluks, sest isegi vastsündinu kogeb ema vahendusel emotsionaalse maailma kordumatut mitmekesisust.
Samuti peetakse mõningast ärevust ja meeleolumuutusi lapseootusele omaseks – sünd on sedavõrd eriline sündmus, et see eeldabki suuremat emotsionaalset tundlikkust. Selline seisund aitab olla tähelepanelik nii enda kui ka lapse vajaduste suhtes.
Samuti on teada, et lapseootel ja rinnaga toitvate emade organism toodab stressihormoone mõnevõrra rohkem kui teistel naistel.

Olulised seosed on aga leitud ema depressiooni ja lapse arengu vahel. Sel puhul räägime muidugi depressioonist kui haigusest, mille diagnoos on saanud kinnitust psühholoogi või psühhiaatri
poolt.

Kui nukrameelsus või muud muutused meeleolus teevad sulle muret ja sa pole ei ise ega ka lähedaste toel leidnud olukorrale lahendust, tasuks sellest rääkida oma arsti või ämmaemandaga ning vajadusel pöörduda psühholoogi poole.
Tulevasel emal on aga kasulik endale teadvustada, et ka ise saab palju ära teha selleks, et end hästi tunda. Piisav aeg puhkuseks, tegelemine huvipakkuvate toimingutega ning tervislik toit ja eluviis on hea enesetunde aluseks. Otsides teadlikult rõõmsate inimeste seltsi, püüdes näha ka argiasjades ilu ja sära ning uskudes iseendasse, saad muuta oma elu rõõmsamaks. Muremõtete korral võiksid meelde tuletada, kuidas oled leidnud jõudu varasemates keerulistes olukordades.

Allikas: "Minu 9 kuud", Kristiine Uriko