Riigieksamite ajaks rasedaks

Kätlin tundub välimuselt veel noorem kui tema tegelik vanus, 20. Ometi on emaks saamine tema silmis elu loomulik käik. Ta on kaks viimast aas­tat elanud elukaaslasega koos Ida-Virumaal väikeses Savala külas ja seal on noor pere ka tulevasele lapsele elamise sisse seadnud. Tita asjadki on peaaegu kõik valmis varutud.
Miks aga vanaema nii varakult kure­tõrje­jutte alustas? Küllap sellepärast, et Kätlini vanemad olid tema sündides 16–17aastased ja nagu Kätlin ütleb, tite kasvatamisel nendest suurt asja ei olnud. Tal ongi nagu kaks ema: lisaks lihasele emale ka vanaema, kellel sündis pärast Kätlini ilmaletulekut endalgi kaks last.
Muide, pideva keelamise tõttu hakkas Kätlin teismelisena kiuste emaks saamisest unistama. Seda enam, et kodus sai ta nii vanaema kui tädi lastega tegeldes küllaga kogemusi. “Jah, ma oleks võinud minna edasi õppima, kuid ega siis laps ei takista tulevikus õppimist. Kui tahta, saab kõigega hakkama!” ütleb Kätlin rõõmsalt.

Alguses oli üllatus

Ehkki noorpaar oli lapse saamisele mõelnud, ei osanud nad kumbki siiski oodata, et see nii kiiresti juhtub. Eksamid olid ukse ees ja Kätlin haaras testi tulemust nähes kahe käega peast kinni: mis nüüd saab?
“Helistasin kohe elukaaslasele ja ütlesin, et meil on vaja õhtul millestki väga tähtsast rääkida. Tema küsis otse: “Rase oled või?” Kuid ega ta uskuda ei tahtnud enne, kui esimene ultrahelipilt oli käes.”
Esimesed kaks raseduskuud möödusid riigieksamiteks õppimise ja tulemuste ootamise tähe all. Kätlin üritas võimalikult rahulikuks jääda, ent väike kaalulangus pingega siiski kaasnes.
Teisel trimestril on tema enesetunne hea, kui kõrvale jätta väiksed mured. “Vaevlen rauapuuduse käes, kuid selle vastu on arst välja kirjutanud tablette. Joon palju ka granaatõunamahla. Vahel vaevavad iiveldushood. Siis ei tohi ma voodisse vedelema jääda, vaid pean tegutsema. Värsked puuviljad aitavad samuti. On tekkinud ka unetus, ent seni suudan end siiski korralikult välja puhata. Küllap unetus tuleb mõtlemisest, et varsti hoian pisikest käte vahel.”

Naudib täiel rinnal

Kätlin jutustab, et hakkas pärast mitmeid aastaid uuesti kudumisega tegelema. “Mõnus on pisipõnnile kududa. Palju õpitust oli ununenud, kuid väheke kudumisõpetuse lugemist ja tuleb välja küll!”
Tööl ta ei käi ja ka edasi õppima minek ei tundunud mõistlik. Niisiis naudib naine täiel rinnal rasedust.
Ta mäletab lausa kellaajaliselt, millal tundis lapse liigutusi. Käimas oli 17. nädal. “Ärkasin üles, sest jube palav oli. Äkki tund­sin väikest põntsu alakõhus. Esimene mõte oli, et lapsega on äkki midagi valesti. Ei julgenud liigutada ja sedagi ei mäleta, kas ma üldse hingasin, sest ehmatus oli suur.” Mõne minuti järel sai ta muidugi aru, et beebi põtkib. Siis oli ta nii õnnelik ja ärevuses, et magamine jäi sinnapaika ja ta käis terve päev ringi, nägu naerul.
Naine lisab, et tema elukaaslane on oma perekonnas nii-öelda viimane poiss. Nii ämmal kui tema vennal on kõik lapselapsed siiani tüdrukud. “Kuna meile ennustatakse poissi, on kogu suguvõsa elevil. Üle 20 aasta on perekonda oodata poisslapse sündi.”

TASUB TEADA

Lootevesi on lapse üsasiseseks arenguks väga tähtis. Selles saab laps end liigutada ja lihaseid treenida. See kaitseb teda temperatuuri kõikumiste, aga ka näiteks löökide või ema kukkumiste korral. Arvatakse, et osa looteveest imendub läbi lapse naha ning tagab tema organismis piisava vedelikuhulga.
Lootevesi on värvitu. See sisaldab glükoosi, fruktoosi, sidrunhapet, piimhapet, rasvhappeid, mineraalaineid, valke jt lapse kasvuks ja aren-guks vajalikke aineid, aga ka loote naharakke,
karvu ja uriini.

Lapse areng - teine trimester

17.–20. rasedusnädal

Tunned lapse esimesi liigutusi, mis võivad olla nagu liblika­tiiva puudutused või väikesed müksud. Laps liigutab end tunnis 3–50 korda, kuid suuremat osa neist kordadest tajud alles lõpukuudel. Laps imeb sõrmi ja haarab nabaväädist ning on juba üsna inimese nägu. 20. nädala lõpuks on ta 25 cm pik­kune ja kaalub 300 g.

21.–24. rasedusnädal

Kujuneb seedesüsteem, hakkavad kasvama küüned ja juuksed. Laps teeb esimesed hingamisliigutused ning suleb ja avab silmi. 22. nädalast kuuleb ta helisid, nii et temaga saab nüüd suhelda. Ta tajub õõtsumist ja kiikumine sinu liikumise rütmis meeldib talle. Poisil on moodustunud munandid, mis hakkavad laskuma munandikotti. 24. nädalal on laps 30 cm pikk ja kaalub 600 g.

25.–28. rasedusnädal

Laps on juba vastsündinu proportsioonidega. Ta pilgutab silmi, reageerib läbi kõhu paistvale valgusele, kuuleb välishelisid ja tunneb ära ema hääle. Beebi suudab eristada magusat, haput, soolast ja mõru maitset. Tema liigutusi on ka väljastpoolt näha. 27. nädalal algab raseduse viimane kolmandik ja selles vanuses sündides on lapsel juba head väljavaated ellu jääda. 28. nädalal on laps 35 cm pikk ja kaalub umbes 1000 g.

NÕUANNE

Unehäirete korral aitavad:
• jalutuskäik enne uinumist;
• soe vann mõne tilga lavendliõliga;
• taimetee, näiteks kummeli- või kibuvitsatee meega;
• õhtuse söögikorra varasemaks nihutamine, samuti vürtsise ja rasvase toidu vältimine;
• mugav asend, näiteks suured padjad kõhu või selja all toeks;
• voodisse mineku aja nihutamine kellaajale, mil laps on tavaliselt rahulik.