Saara Kadak: „Teise lapsega on nagunii kergem, sest ma tean, mis tuleb.“

"Kui ma uuesti rasedaks jääksin, peaksin ilmselt liituma mõne meditatsiooniklubi või joogarühmaga, mis rahustaks mu paanikat seoses sünnitamisega," kirjutab Saara Kadak.

Rasedamärkmik.ee blogis jagab Saara oma mõtteid rasedusest. "Emotsionaalses mõttes oli natuke raske kõrvalt vaadata, kuidas ülejäänud minuvanused inimesed tutvusringkonnas tegelesid töö ja karjääriga, mina aga kasvatasin kõhtu. Sellest tekkis mul mingi meeletu kompleks ja madal enesehinnang….

Mäletan ka seda, et mind kohutavalt häiris, kui inimesed hüüdsid mind nähes: “Oiiii, kui paksuks sa oled näinud!” Ma sain täiesti aru, et olin tõepoolest paksuks läinud, aga see lause ajas siiski närvi. Ükskord ütles massöör aga palju ilusamini: “Oi, kui ilusaks sa oled juba läinud!”

Naljakas oli rasedana laval etendusi anda. Sel ajal tõin veel välja ka uue lavastuse, kus mängisin prostituuti ning olin üsna napilt ja väljakutsuvalt riides. Ei olnud väga vahva.

Üldiselt mäletan seda kui äärmiselt kurnavat aega. Olin vist kogu aeg meeletult väsinud. Raseduse esimene pool möödus võrreldes teise poole isegi hästi, kuigi iiveldus ja kohutav väsimus võtsid sageli võimust. Teine pool oli hullumaja, sest immuunsüsteem oli nii nõrk, et olin neli korda järjest raskelt haige ja gripis.

Loomulikult külastasid mind aeg-ajalt ka igasugu veidrad valud siin-seal ja refluks ning ma ei saanud absoluutselt magada. Olen kade nende peale, kelle jaoks on rasedus olnud imeline aeg. Õnneks hoolitses mees minu eest väga armsalt, kunagi ei pidanud ma midagi tassima, ka auto uks tehti alati lahti ja pandi kinni."

1. Teeksin trenni! Kuna sünnitus võib olla kurnav ja väsitav maraton, samuti sünnitusjärgne periood, siis on tähtis olla siiski natukenegi vormis, mitte lodev.
2. Võtaksin rahulikumalt. Ei teeks rasedana nii palju tööd ja kindlasti mitte sellist, mis on tohutult ennastületav ja adrenaliini lakke tõstev! Nii raseduse kui sünnituse jaoks on tähtis lõdvestumine, et keha poleks väga pinges.
3. Turgutaksin ennast rohkem vitamiinidega, sest nendest jäi mul ilmselt vajaka.
4. Võtaksin rahulikumalt ka selles osas, et “mis saab kui beebi on sündinud!?!” Teise lapsega on nagunii kergem, sest ma tean, mis tuleb, aga rasedana ei seaks ma endale veidraid eesmärke ega pikki nimekirju, mida kõike on vaja osta ja soetada enne kui beebi tuleb. Kõike saab ka jooksvalt! Alguses on vaja ainult turvahälli, vankrit, mähkmeid, mõned riideesemed vastavalt aastaajale, nipet-näpet apteegi asju ja põhimõtteliselt ongi kõik. Küll saab aja jooksul muud asjad ka tulla.
5. Hoolitseksin rohkem enda tervise eest. Muidugi ei ole valuvaigistid tervislikud ja beebile need ka ilmelt kõige paremad ei ole, aga kui ikka on vastikud peavalud või mingid lihasvalud, siis seekord seaksin rohkem oma olemist esiplaanile ja võtaksin vaigistit kui tarvis. Tähtis on hea enesetunne ja uni!
6. Hoolitseksin oma vaimse tervise eest. Esmasünnitajana on lihtne – sa ei tea, mida sünnitusest oodata, karta või loota. Kui ma uuesti rasedaks jääksin, peaksin ilmselt liituma mõne meditatsiooniklubi või joogarühmaga, mis rahustaks mu paanikat seoses sünnitamisega.
7. Veedaksin veelgi rohkem aega oma elukaaslasega. Kui beebit veel majas pole, siis saab teha kõiksugu romantilisi asju, käia looduses, külastada sõpru, reisida, minna kinno-teatrisse-kohvikusse.
8. Ei sööks kahe eest. Seda pole vaja ja see võib teha isegi karuteene, sest hiljem võib olla häda suurt last välja saada.
9. Magaks ja puhkaks rohkem. Soovitan ka seda, mida kõik soovitavad – võimalikult palju magada ja puhata, sest pärast lapse sündi ei tule seda võimalust tükk-tükk aega…