Miks?

Tulevase inimese arengus on eriti olulised raseduse esimesed 14–28 päeva, kui välja kujunevad loote pea- ja seljaaju koos nende luulise kattega, aga samuti teiste organite alged ja jäsemed. Eriti haavatav on sel perioodil kesk-närvisüsteem, kuna selle rakuline areng algab kõige esimesena ning foolhappe puudus võib väljenduda pea- ja seljaaju väär-arengutena.

Eestis sünnib selliste väär-arengutega keskmiselt üks laps tuhandest ja kõige levinum vorm on seljaaju väljasopistus. Kergel juhul ei põhjusta see arenguhälve lapsele mingeid vaevusi, aga raskel juhul takistab närviimpulsside jõudmist alakehasse ja tekitab seega alakeha tundlikkuse, jalgade nõrkuse, põie- ja sooletalituse probleeme. Foolhappe töö ei lõpe kesknärvisüsteemi moodustumisega. Lapse organid moodustuvad raseduse esimese 12 nädala jooksul, misjärel need jätkavad küpsemist. Fool-
happe puudus võib põhjustada ka jäsemete, kõhuorganite, neerude ja sugu-organite väärarenguid, huule- ja suulaelõhet, südamerikkeid ning ka raseduse katkemist.

Kui palju?

Toidust saadava foolhappe kogus ööpäevas peaks Tervise Arengu Instituudi soovituste kohaselt olema järgmine:

• kuni 13aastased lapsed – 200 µg
• 14–17aastased – 300 µg
• 18aastased ja vanemad – 400 µg
• rasedad ja imetavad emad – 500 µg

Jättes välja rasedad ja rinnaga toitvad naised, kehtib reegel, et terve inimene saab igapäevase vajaliku foolhappekoguse kätte tasakaalustatud ja tervislikust toidust.

Kust saab?

Eriti ohtralt leidub seda rohelistes köögiviljades, näiteks petersellis, salatis ja spinatis, aga ka puu- ja tsitrusviljades, marjades ja kaunviljades ning munades, piima- ja teraviljatoodetes, pärmis ja idudes.

Looduslikul kujul foolhape hävib valguse ja kuumuse käes. Seega oleks hea, kui igapäevases toidusedelis sisalduv puu- ja köögivili oleks võimalikult töötlemata. Alkohol, nikotiin, narkootikumid, krambivastased ravimid, hormoonpreparaadid, sh rasestumisvastased pillid, muudavad soole mikrofloorat sellisel moel, et organism ei suuda enam tava-päraselt foolhappe ühendeid omastada.

Liiga palju?

Kuna foolhappele on omistatud ka infarkti, ajuhalvatust ja südame-veresoonkonna tõbesid vältida aitavat toimet, on seda mõnedes riikides tarbitud vahepeal lausa fanaatiliselt. Nii on USAs, Iirimaal ja Kanadas foolhappega tööstuslikult rikastatud jahutooteid (müügil ka Eestis), näiteks hommikusöögihelbed, pasta, leivad ja ka spordijoogid-batoonid. Seega võib juba hommikuhelvestest kätte saada päevanormi.

Viimastel aastatel on hakatud kriitilisemalt uurima foolhappe liigtarbimise mõjusid ja on leitud, et kui seda üle igasuguste normide pidevalt tarvitada, on oht, et see jõuab vereringesse lahustumatul kujul ja hakkab pärssima foolhappe lahustunud ühendite vereringesse jõudmist. See aga võib häirida foolhappe ühendite kontrolli aminohappe tootmise üle ja põhjustada kasvajaid.

Samuti kardetakse, et foolhappe liig võib varjata B12-vitamiini puudusest tingitud kehvveresuse varajased nähud, mis aga omakorda loob soodsa pinnase dementsuse ja kesknärvisüsteemi kahjustuste väljaarenemisele. Seega on paslik lähtuda kainest mõistusest ja jälgida, et foolhapet sisaldavate toidulisandite ja sellega tööstuslikult rikastatud toiduainete tarvitamisega ei satutaks liiga hoogu.