See teema on intiimne ja liiga valus, et sellest üldse rääkida, isegi oma kõige lähedastematele

Lastetus on probleem nii üksikisiku kui riigi tasandil. Viljatus on Eestis väga laialt levinud, Eesti Haigekassa andmetel puutub selle probleemiga kokku kuni 15% paaridest ehk kuni 20 000 paari. See on Eesti kontekstis väga suur arv. Iga inimene Eestis tunneb kedagi, kellel on laste saamisega probleeme, kuigi neist muredest üldjuhul avalikult ei räägita.

Selle probleemiga silmitsi seisvad inimesed, sõltumata soost, tunnevad end sageli väga üksikuna ja sellest ei osata ega taheta rääkida, sest see on nende jaoks alandav. Laste mittesaamisega kaasnevad väga ebameeldivad tunded — hirm, ärevus, süü-ja alaväärsustunne. Uuringud näitavad, et lapsi mittesaavatel naistel on sama kõrge stressitase kui on vähki põdevatel või HIV positiivsetel inimestel.

Selle stressiga kaasneb palju häirivat — viha enda, partneri või arstide vastu, enese süüdistamine, unetus, töövõime langus, sügav depressioon kuni enese üle täielikult kontrolli kaotamiseni. Sellel, mis on tegelikult lapse mittesaamise põhjused, ei olegi nii suurt tähtsust, sest ürginstinkti — lapse saamise instinkti — avaldumine on pärsitud.

Stressiga, mis kaasneb viljatusega tuleb ja saab tegeleda ja see võib inimest väga palju aidata

Mõnedes meie viljatusravi kliinikutes on olemas võimalus kasutada professionaalset terapeutide abi ja küsida oma arstilt sinna suunamist, aga seda kasutatakse väga vähe ja ka arstid ise ei ole väga usinad seda patsientidele soovitama. Inimesed ei otsi psühholoogi abi, sest tuntakse, et abipalumine on alandav või mõttetu, ei osata ega taheta oma muredest võõrale inimesele rääkida, teinekord hoopis eitatakse probleemi või kardetakse, et terapeut on rumal ega suuda positiivsele tulemusele kaasa aidata ning juhul, kui tegu on tasulise terapeudiga, siis on lihtsalt rahast kahju.

Samas ütleb juba vanarahva tarkus — jagatud mure on pool muret. Nagu eelpool juba öeldud, siis laste mittesaamist kiputakse nägema meie ühiskonnas puudena. See on alandav, stigmatiseeriv, alavääristav, ja see maetakse sügavale enda sisse, selle asemel et see endast välja lasta ja koos professionaalse abiga leida sobiv lahendus.

Professionaalne abi peaks koosnema kahest võrdväärsest osast — meditsiiniline abi, kus inimene suunatakse viljatusravile ja psühholoogiline abi, kus terapeut aitab inimesel kogu toimuvat lahti mõtestada, olukorraga harjuda, julgustab uuesti proovima ja aitab leida jõudu edasi elamiseks. Hea oleks, kui need kaks poolt oleksid omavahel kombineeritud. Haruldased pole juhtumid, kus laps on õnnestunud saada peale hea psühholoogilise abi saamist ja meditsiinilist sekkumist polegi vaja läinud.

Sagedasem on aga see, et pöördutakse arsti poole meditsiiniliseks sekkumiseks ja vaimne pool jääb tagaplaanile. Viljatusravi kasutatakse Eestis laialt ja kuna meie haigekassa toetab viljatusravi märkimisväärsete summadega, siis ei ole see ainult rikka eliidi privileeg, vaid see on kättesaadav ka väiksema sissetulekuga inimestele. Umbkaudu kolmandik kehavälise viljastamise protseduuridest kannavad ka vilja ja perre sünnib kauaoodatud laps. Ülejäänud peavad otsustama, kas proovida uuesti või elada edasi, kasutades teisi alternatiivseid lahendusi. .

Kogu see aastatepikkune periood — kuni kahtluste tekkimisest, et äkki ma ei saa lapsi? — kuni lapse saamiseni või lõplikult lapse saamisest loobumiseni — on ülimalt stressirikas ja seda ei tohiks läbida üksi. Abi on tegelikult kõigist traditsioonilistest stressi maandamise praktikatest — füüsiline liikumine, sõpradega rääkimine, mediteerimine jne, aga kui soovida suunatult probleemiga tegeleda, võiks pöörduda siiski professionaalse abi poole.

Eestis on selliste inimeste psühholoogilise toetamise süsteem lapsekingades — puudu on kõigest, alates headest psühholoogidest, kes teaksid lastetuse meditsiinilisi tagamaid ja viljatusravi meditsiinilisi aspekte, arstidel on puudus ajast, et patsientide tunnetesse süveneda, ning patsientidel omakorda on puudus infost või soovist lasta end aidata.

MTÜ Viljatusravi tugikeskus on loodud just selliste probleemidega tegelemiseks. Kes soovib keskusega oma mõtteid/ideid jagada, võib kirjutada aadressil [e-mail].

MTÜ Viljatusravi tugikeskuse esimeseks suuremaks avalikuks väljaastumiseks on rahvusvaheline seminar, kuhu kutsusime külalisesinejatena lektorid Lääne-Virgiinia Ülikoolist ja New Yorgi ülikooli Langone’i meditsiinikeskusest ning Eesti viljatusravi kliinikud, terapeudid ja psühholoogid. Selle seminari eesmärk on USA kogemuse põhjal luua ka Eestis kõigile lihtsasti kättesaadav tugiisikute ja professionaalsete terapeutide võrgustik, mis aitaks leevendada lapsi saada soovivate või lapse kaotanud inimeste stressi.

Loe ka seda: Kui naine saab emaks pärast 35-ndat eluaastat