Sinu elustiil lapseootuse ajal

Juba esimestest rasedusnädalatest alates võiksid oma elustiilis arvesse võtta järgnevaid soovitusi.

• Tervislik ja mitmekesine menüü aitab tagada sündimata lapsele ning sulle enesele vajalikud toitained ja vitamiinid. Vaata üle ka nõuanded selles osas, kuidas valmistada toitu nii, et enamik toitaineid ja vitamiine toidu tegemise käigus säiliksid.
Juba praegu oma toitumisele tähelepanu pöörates valmistud ühtlasi selleks, et su lapse ja kogu pere toidulaud oleks ka tulevikus tervislik. Ka teistel pereliikmetel on võimalik lapseootuskuude ajal omandada tervislikud toitumisharjumused.

• Kofeiini tarbimine on enamjaolt seotud harjumuse, kuid samuti vajadusega – energiat ei ole enam nii palju, kui enese hästi tundmiseks vaja oleks, ning siis ammutamegi seda tassist kohvist või mõnest muust kofeiini sisaldavast joogist. Kui aga arvestada, et organism annab meile märku oma väsimusest ja teatab, et tarvis oleks puhata, siis ei tundu vastuseks sellele enda harjumuspärane ja pikaajaline kohviga ergutamine just eriti mõistlik.
Olenevalt joogi valmistamise viisist on kofeiinisisaldus selles erinev, kuid keskmise suurusega tass kohvi sisaldab kofeiini ligikaudu 60–140 mg; tassis kofeiini sisaldavas tees on umbes 25–90 mg kofeiini; kruus kakaod sisaldab 5–30 mg kofeiini ning klaas Coca-Colat umbes 10–30 mg kofeiini.
On teada, et kofeiin läbib platsenta ja laps saab emaga samav äärse annuse. Selle tulemusena võib olla häiritud lapse unerütm, aktiivsus ja südame töö. Rotte uurides on leitud, et rohke kofeiini tarbimine (vastab 5–6 tassile päevas) on seotud järglaste sünnidefektidega. Veel ei ole ühest ja lõplikku seisukohta kofeiini kahjulikkusest lapse üsasisesele ja sünnijärgsele arengule. Teada on, et arenev laps on kofeiini ebasoodsatele toimetele tundlikum kui täiskasvanu. Seega soovitatakse kofeiini tarbimist raseduse ajal piirata ning piirduda päevas 1,5 tassi kohviga.

• On hea, kui leiad aega võimelda, ujuda ja väljas jalutada. Vaimne ja kehaline tervis on kui ühe mündi kaks poolt. Nii lapseootus kui ka sünnitus on seotud ühelt poolt kehalise ja teisalt hingelise kohanemisega, mis on omavahel vastastikku seotud. Seega aitab kehaline tegevus kaasa ka sellele, et hingeliste muutustega paremini toime tulla. Nii näiteks leevendab liikumine ärevust ning suurendab rahu- ja rõõmutunnet. Kui märkad, et muremõtted muutuvad häirivaks, siis üks hea ja käepärane võimalus on minna jalutama.
Naine, kes leiab aega ja võimalusi liikuda ja aktiivne olla, kohaneb lapseootuse jooksul kehaga aset leidvate muutustega paremini ja tunneb end ka sünnituse ajal kindlamalt.

• Vali keskkonda, kus viibid. Väldi igal võimalusel suitsuseid ruume ja autode heitgaasidest reostatud õhku. Kõndima võiksid minna võimalikult värske ja puhta õhuga piirkonda. Ka siis, kui laps on sündinud, pööra tähelepanu keskkonnale, kus koos lapsega viibite. Rohke liiklusega tänava asemel jalutage puhtama õhuga linnaosade kõnniteedel ning eelistage mänguplatse, mis paiknevad autoteedest eemal. Ka linnas elades on võimalik teha tarku keskkonnavalikuid.

• Isegi tänapäeval, kus meditsiin on kiiresti arenev teadus, on keeruline hinnata kõikide keskkonnategurite toimet veel sündimata lapse arengule. Nii on ka kemikaalide (puhastusained, lahustid, värvid, liimid jne) mõju veel suuresti teadmata. Seepärast soovitatakse lapseootuse ajal nende kasutamist vältida. Ka remondiga pole hea alustada lapseootuse ajal või sünnitusjärgsel perioodil.

• Nahka pleegitavate toodete ja hormoone sisaldavate kreemide kasutamist soovitatakse vältida, sest pole teada, kuidas need tulevasele lapsele mõjuvad.

• Enne röntgenuuringuid teavita kindlasti oma arsti lapseootusest. Kui planeerid last, kuid ei tea, kas oled rase või mitte, tuleks röntgenuuringut võimalusel vältida ka menstruatsioonitsükli teisel poolel.

• Hambaraviprotseduuridele minnes ütle hambaarstile, et ootad last.
• Hoidu külmetusest ja võimalusel rahvarohketest kohtadest viirusnakkuste leviku ajal.

• Haigestudes jää kindlasti koju ja ravi end korralikult terveks.

Ainult sina ise saad seista hea selle eest, et su tervis on hoitud. Kui haigus ei ole tõsine, tasub esialgu raviks kasutada rahvameditsiini tarkusi. Näiteks viirusnakkuse korral joo rohkesti, söö küüslauku, juur- ja puuvilju, püüa palju puhata ning õhuta tube. Uuri, milliseid looduslikke vahendeid, näiteks ravimteid, saaksid enda tohterdamisel kasutada. Mõtle läbi, mis võis haigestumist soodustada: vale elurütm, kehv toitumine, külmetumine jne. Nii saad harjumusi muuta ja edaspidi haigeks jäämisest hoiduda. Loomulikult tuleb ka arsti või ämmaemandaga nõu pidada ja vajadusel ravimeid kasutada.

• Ravimeid valides pea alati nõu oma arsti või ämmaemandaga. Õige ravi on lapseootuse ajal väga tähtis. Lähtuda tuleb sellest, et ravim oleks võimalikult riskivaba nii emale kui ka veel sündimata lapsele. Ka vaktsineerimise osas tuleb arsti või ämmaemandaga nõu pidada. Üldjuhul ei soovitata lapseootel naisel end vaktsineerida neljal esimesel raseduskuul.

• Suitsetamisest tuleks loobuda juba enne rasestumist. Kuna nikotiin läbib platsenta vereringe, satub see ka lapse organismi. Nikotiini toimel kiirenevad lapse südamelöögid ja häiritud on hingamine. Muutused platsenta ja nabaväädi veresoontes vähendavad loote verevarustust, mistõttu saab laps vähem hapniku- ja toitaineterikast verd. Sel põhjusel on lapse areng häiritud ning suitsetavate emade lastel võib olla väiksem sünnikaal ja esineda ka hingamiselundite häired. Samuti on leitud, et raseduse ajal suitsetanud emade laste psüühiline ja intellektuaalne tase jääb mittesuitsetanud emade lastega võrreldes madalamaks. Nõnda võib raseduse ajal suitsetavate emade järeltulijatel suurema tõenäosusega esineda käitumisprobleeme ja tulla ette ka õppimisraskusi.
Veel sündimata laps ei saa valida, kas suitsetada või mitte, kuid ema saab. Lõpetades suitsetamise, hoiab ema oma tervist ning otseselt vähendab riske veel sündimata lapse tervisele. Loobumisel on abiks teiste pereliikmete toetus, kuid otsus ja kindlus peab ikkagi tulema naiselt. Paljud meie elu olulised ja väärtuslikud valikud ei pruugi olla lihtsad, ent kui neid järjekindlusega ellu viia, kroonib pingutust rõõm kordaminekust. Räägi oma murest arsti või ämmaemandaga, koos saate leida viise, kuidas suitsetamisest loobuda.
Emast, kes viibib suitsetavate inimestega ühes ruumis, saab passiivne suitsetaja ning see mõjub teadaolevalt sama kahjulikult kui suitsetamine.

• Alkohol läbib platsenta ja jõuab lapseni – lapse veres on seega sama palju alkoholi kui ema veres. Nii nagu last ootava naise suitsetamise korral, nõnda on ka tema alkoholi tarbimise puhul leitud seos järeltulijate hilisemate käitumisprobleemide ja õpiraskustega, samuti laste sünnikaalu ja sünnijärgse ning edasise tervisliku seisundiga.
Pole võimalik hinnata täpset kogust ega kindlat rasedusaega, mil alkoholi tarbimine last kõige vähem mõjutaks. Seepärast soovitatakse alkoholist raseduse ajal täielikult loobuda.

• Kõik narkootilised ained on kahjulikud nii lapsele kui ka emale. Kui naine tarvitab lapseootuse ajal narkootikume, on probleemne ka sünnitusjärgne periood. Oma sõltuvusest tasub rääkida arsti ja/või ämmaemandaga ning alustada kohe võõrutusravi.

Allikas: "Minu 9 kuud", Kristiine Uriko