Spermadoonori abil emaks saanud naine: "Parem ärgu lapsel olgu isa, kui et tal on isa, kes teda ei taha ega armasta."
Järjest rohkem naisi valib teadlikult oma lapsele isa, kellel ei ole nime ega nägu. Mis põhjustel otsustavad naised rasestuda spermadoonori abiga?
Triinu (32) langetas teadliku valiku saada laps üksinda. “Kuna mul ei ole olnud viimase kümne aasta jooksul ühtegi tõsist suhet, siis tundsin, et enam ei taha oodata,” põhjendab Triinu. Naine oli alati lapsi tahtnud, kuid mõte kellegagi sel eesmärgil tutvust sobitada ei olnud tema jaoks.
Nii mõnedki sõbrad pidasid Triinut pisut hulluks, et ta sellise teekonna otsustas üksi ette võtta. “Kahjuks on liiga palju katkiseid peresid, kus lapsed on jäänud isata. Olen seda meelt, et parem ärgu lapsel olgu isa, kui et tal on isa, kes teda ei taha ega armasta.” Pealegi ei tunne Triinu end sellel teel ka üksi olevat: “Lapsel on igapäevaselt olemas nii võrratud vanaema ja vanaisa kui ka tädid ja onud. See võrgustik on mulle suureks toeks.”
Kuna naise ümber on hetkel palju lähedasi, pole ta mõelnud seni kordagi, kas ja kus võiks tema aasta ja kolme kuu vanusel pojal olla veel õdesid-vendi. Küll aga on Triinul soov saada kindlasti veel lapsi ja võimalusel sama isa geenidega. “Loodan väga, et kui otsustan saada teise lapse samuti kunstliku viljastamise teel, on sama doonor veel saadaval.”
Loe põhjalikku artiklit naistest, kes on otsustanud rasestuda spermadoonori abil värskest Pere ja Kodu numbrist:
