Vastsündinud nutavad kolme esimese elunädala jooksul pisarateta. Mõnikord ei ole nende nutus pisaraid enne kui nelja-viiekuuselt. Pisarad sisaldavad stressihormooni ja nutmine aitab beebil lõõgastuda. Loomad näiteks stressimaandamiseks ei nuta.

Vastsündinud beebil on elementaarsed teadmised füüsikast ja matemaatikast. Nad teevad vahet, kas objekte on üks, kaks, kolm või rohkem. Nad suudavad ka liita ja lahutada. Nad ei pruugi mõista numbreid nii nagu meie, kuid katsetes suudavad nad ennustada, mitu õuna on näiteks siis, kui üks ära võtta ja on imestunud, kui testijate pakutav vastus on vale.

Beebi on temperatuurimuutustele väga tundlik, aga kuna ei suuda endale ei tekki peale võtta ega ka riideid vähemaks kiskuda, siis leiavad beebid oma viisi, kuidas temperatuurimuutusega kohaneda. Kui on jahe, siis nad siputavad rohkem ning kui on palav, siis lebavad paigal justkui päevitajad. Nende märkide järgi saab aru, kas beebil on liiga palav või liiga külm.

Beebi esimesel eluaastal tema aju suurus kahekordistub, saavutades poole oma lõplikust suurusest.

Tuleb välja, et kui beebi kasvaks kogu elu samasuguse tempoga nagu esimesel eluaastal, siis oleks ta täiskasvanuna sama suur kui Kalevipoeg.

Äsjasündinud beebi oskused on imelised

Kui beebi kohe pärast sündimist ema kõhule tõsta, siis suudab ta roomata ema rinnani ja hakkab tegema imemisliigutusi, andes sellega emale märku, et teda on vaja toita.

Kohe pärast sündi kulub beebil viis kuni kümme minutit, et mõni uus oskus omandada. Kuid juba kolme kuu vanuselt kulutab beebi üksnes 30 sekundit kuni kaks minutit uue oskuse saamiseks.

Beebil on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba kümme minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast heli tuleb.

Beebi tunnetab ema meeleolusid ka üsas olles. Katses mängiti beebiootel emadele kõrvaklappide kaudu muusikat ja kuigi beebid kõhus olles kõrvaklappidest tulevat muusikat ei kuule, muutusid nad sel ajal aktiivsemaks ja eriti sellisel puhul, kui emale muusika meeldis.

Vastsündinud beebid on täiskasvanutest palju lõhnatundlikumad. Seda võimet kasutavad nad esimestel nädalatel oma vanemate tundmaõppimiseks. Seda teades ära kasuta parfüüme ja kodukeemiat.

Beebi loob emaga sideme

Vanemad kasutavad instinktiivselt beebiga rääkides teistsugust hääletooni ja kõnerütmi. Sellise kõne korral hakkab beebi vanemat intensiivselt jälgima. See julgustab omakorda vanemat beebiga rohkem suhtlema ja nii kasvab vastastikune mõistmine.

Uuringute kohaselt tunnevad beebid oma ema hääle juba kahepäevaselt ära ka siis, kui neile ette mängida ainult üks silp ema öeldud lausest.

Beebinutt on spetsiaalselt just niisugune, mis sunnib ema muu tegevuse katkestama ja reageerima. On uuritud, et ema suudab oma beebi nutu eksimatult teiste beebide nutu hulgast ära tunda juba kolm päeva pärast sünnitust.

Foto: Shutterstock

Nende asjadega peaksid vanemad arvestama

Puudutused on vastsündinud beebidele ülitähtsad. Vastsündinud on alati teadlikud sellest, millal neid puudutatakse. Isegi enneaegsed beebid, kes on kõigest 25-nädalased, reageerivad puudutustele. Beebi arenguks on ema puudutused üliolulised. Kõige tundlikum puudutuste suhtes on beebi suu ja seepärast panevad beebid ka endale kõike suhu.

Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näo, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid talle vastuolulised.

Esimese kolme elukuu jooksul näeb beebi kõige paremini neid objekte, mis on temast umbes 22 cm kaugusel. See on parim vahemaa jälgimaks ema nägu ajal, mil ta beebit toidab. Sellel kaugusel on beebi silmad ka tema kätest ja jalgadest, mida nad huviga uurivad.

Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Kui laps hakkab ise häälitsema, püüab ta samuti jäljendada inimheli selle asemel, et näiteks järele teha telefonihelinat.