TASUB TEADA | Need üllatavad omadused saab laps vanematelt geneetiliselt kaasa

Teadlased ei tea täpselt, kui suur osa meie olemusest on määratud geenide, ja kui suur keskkonna poolt, kuid need üllatavad välimuse ja iseloomu tunnused on igatahes küll geneetilised.

1. Impulsiivsus

Kuigi pole olemas konkreetset „impulsiivsuse geeni", siis teadlased on kindlad, et just selle iseloomujoone eest on vastutavad meie vanemad. Impulsiivsetel vanematel on ka impulsiivsed lapsed. Suurt rolli mängib siinkohal muidugi ka keskkond: lapsed matkivad paratamatult oma vanemaid.

Ameeria teadlased Laura Bevilacqua ja David Goldman viisid läbi uuringu ja leidsid, et impulsiivsuse eest vastutavad mitmed erinevad geenid.

2. Magamisharjumused

Erinevate unehäirete (öine unetus, päevane unisus jms) alged peituvad meie geenides. Muidugi, liigne väsimus ja unetus on tihti põhjustatud ka stressist, ärevusest või valest elustiilist. Ometigi, kui sul on alati olnud probleeme unega ja seda mitte ajutiselt, siis põhjuseks võivad olla sinu geenid. Võibolla ütleb ka sinu ema sinu rahutu unega last vaadates, et olid ise samasugune.

3. Agressiivsus

Teadlased usuvad, et inimesed ei muutu agressiivseks ainult keskkonna või halbade kommete tõttu. Neil õnnestus leida "sõdalase geen", mis muudab muudab inimese suurema tõenäosusega agressiivseks ning suurendab ka tema riskikäitumist. Värskemad uuringud leiavad aga, et see geen muudab inimesed oma isiklike huvide suhtes lihtsalt tundlikumaks, riskeerivamaks ja visamaks, aga mitte agressiivsemaks. Osad inimesed tajuvad sedasorti tundlikkust ja äkilist visadust aga lihtsalt agressiivsusena.

4. Valgustundlik aevastusrefleks

18-35 protsendil kogu populatsioonist on valgustundlik aevastusrefleks. See tähendab, et ereda valguse sattumine võrkkesta ajab ta aevastama. On avastatud, et see on geneetiliselt päritav. Aastal 2010 tehti uuring, kus uuriti 10 000 inimese genoome. Tulemusena leiti kaks geeni, mis sellise aevastamisrefleksi eest vastutavad.

5. Kõrvalesta kuju

On olemas kahte tüüpi kõrvalesti. Osade inimeste kõrvadel pole väljaarenenud kõrvanibu. Varem arvati, et siinkohal on tegemist klassikalise näitega dominantsest ja retsessiivset geenist. Aga teadlased on leidnud, et kõrvalesta kuju mõjutavad mitmed teised erinevad pärilikud geenid.

6. Kõrgsageduse ja rõhu mõju kehale

Kui inimene, kes on elanud enamiku elu merepinna suhtes madalal, läheb mägedesse, siis tema keha hakkab hapnikupuuduse tõttu tootma rohkem punavereliblesid, mis on vastutavad hapniku transpordi eest veres. Enesetunne võib märgatavalt halveneda. Suur hulk punavereliblesid muudab vere viskoosseks (kleepuvaks), mis võib tekitada südameprobleeme. Pikema aja vältel võib inimestel kujuneda välja kõrgmäestiku sündroom.

Nepaalis ja India mägedes elavad inimesed suudavad vähest hapnikku taluda nii, et see nende kardiovaskulaarset süsteemi ei riku. Selline keskkkonnaga kohanemine tuleneb organismi võimest keskkonnaga kohaneda ja šerpad saavad selle eest tänada ka oma esivanemaid.

7. Eluiga

Teadlased uurivad pidevalt pika eluea saladust. Erinevate uurimistööde tulemused näitavad, et elueal puudub seos näiteks sissetuleku või haridusega. Siiski, pika elueaga inimesed pigem ei suitseta, pole ka ülekaalulised ja saavad stressiga hästi hakkama. Ja muidugi, enamus neist on naised. On ka teada, et inimesed, kellel on õdesid ja vendi ning ka tervislik elustiil, elavad kauem. Haigused, näiteks diabeet ja südamehäired, arenevad neil keskmisest hiljem.

8. Higistamine

See võib kõlada kummaliselt, aga geenid mõjutavad, kui palju me higistame. Kuigi geen on leitud, pole teada, kus see kehas asub.

Füüsiliselt pingutades higistamine on kõikide inimeste puhul tavaline. Aga kui sa higistad kogu aeg, vahet pole milline ilm on, siis sa said arvatavasti selle eripära oma vanematelt. Samuti võib see olla märk nii mõnestki tervisehädast.

9. Lühinägelikkus

Lühinägelikkust on võimalik pärida. Lapsed, kelle vanemad on lühinägelikud langevad suurema tõenäosusega sama haiguse ohvriks. Siiski usutakse, et lühinägelikkus tuleneb suures osas keskkonnast.

11. Soodumus ülekaalulisusele

Kehamassi mõjutab inimese elustiil tunduvalt, aga kuni 70% rasvaprotsendist võib olla geenidega määratud.

Geneetiliste soodumustega inimene kaldub kergemini ülekaalulisuse poole. See ei tähenda, et tervisliku eluviisi ning õige toitumisega seda parandada ei annaks. Reegel on lihtne - kulutada päeva jooksul rohkem kaloreid, kui tarbida.

Allikas: brightside.me