Tugiisikuks palub naine tavaliselt kellegi, kes on lähedane olnud lapseootuse ajal ning jagab tähelepanu, abi ja toetust ka pärast sünnitust. Enamasti on tugiisikuks lapse isa ning sellisel juhul on tegemist peresünnitusega. Tugiisikuks võib olla ka sünnitaja ema või õde ning mõnel puhul ka hea sõbranna. Lähedane inimene võib aidata kaasa sünnituse kulule ja anda turvalisuse tunde. Tänu sellele toodab organism rohkem hormoone, mis on oluline tegur, et sünnitus soodsalt kulgeks.

Esimest korda sünnitusele kaasa tulev tugiisik võib tunda pelgust oma rolli ees. Tugiisikul võib olla raske ette kujutada, mida ta saab sünnitusel teha ning kuidas täpsemalt abiks olla, sest sünnitab ju naine ning pealegi on ka meedikud aitamas-toetamas. Siiski, juba naise teadmine sellest, et talle kallis inimene on sünnitusel kohal, võib pakkuda turvatunnet ja kindlust.

Paljud lapse sünni juures juba viibinud isad tunnistavad, et tulles teist või kolmandat korda sünnitama, kogevad nad ärevust nagu esimesel korralgi. Iga lapse sünd on erakordne ning seega on keeruline selleks emotsionaalselt valmistuda. Sünnituse eel saad end olulisema sünnitusinfoga kurssi viia perekooli loengutes ja sünnitust käsitlevaid raamatuid uurides. Kindlasti saab toetust ka sõpradelt, kel kogemus olemas. Sünnituse ajal ütleb enamasti sünnitaja ise, millist abi või toetust ta soovib.

Otsuse sünnitusel osaleda või mitte peaks tegema tugiisik. Kui arvad, et pigem ei soovi sünnituse juures viibida, siis anna sellest naisele teada. Sa võid tunda pelgust sünnitusega seonduva ees ning isegi teada, mispärast sa ei soovi osaleda, kuid sul võib olla väga raske selgitada, mida sa täpsemalt pelgad. Kõike ei saagi sõnadesse panna. Lapseootel naine ei pruugi küll kuulda sinu suust seda, mida ta soovis, kuid mõistab ning hindab su ausust.

Arvatavasti tahab ka naine, et tugiisik osaleks sünnitusel oma soovil ja oleks valmis abi pakkuma, mitte ei tunneks end selleks kohustatuna. Seega ei peaks mehe viibimine sünnituse juures olema armastuse kinnitus. Sünnituse juures viibimisest veelgi olulisem on see, et mees pakub toetust nii lapseootuse ajal kui ka edaspidi – kogu elu, mil laps kasvab.

Olenevalt sellest, kuidas te kokku lepite, võib tugiisik sünnituse juures olla kogu aeg või „külastada“ sind sünnituse ajal. Samuti on võimalik variant, et tugiisik saabub vahetult pärast lapse sündi.

On püütud leida vastust küsimusele, kuidas mõjutab isa viibimine sünnitusel tema ja lapse suhet. Siiani ei ole leitud, et oma lapse sünni juures olek mõjutaks isa edasisi suhteid lapsega. Isad, kes pole lapse sündimisel osalenud, jagavad samamoodi hoolt ja armastust oma laste vastu nagu need isad, kes selle sündmuse juures viibisid. Seega on nii isadel, kes sünnituse juures olid, kui ka neil, kes seda mingil põhjusel ei teinud, kõik võimalused lapsega hästi läbi saada. Lapse ja isa omavahelise emotsionaalse sideme loomine on seotud nende igapäevase suhtlemisega – kuidas ja mil määral isa lapse eest hoolitseb, talle hellust pakub ja tema kasvatamises osaleb.

Samuti ei pea paika arvamus, mille kohaselt isad, kellel näiliselt ei teki lapsega vahetult pärast sündi lähedast suhet, oleksid vähem armastavad ja hoolivad kui need mehed, kes on justkui „isaks sündinud“. Nii nagu ema armastus lapse vastu, nõnda kujuneb ka isa ja lapse suhe tasapisi.

Küll aga võib isa kohalolek aidata naisel saada meeldivat sünnituskogemust ning positiivne elamus võib omakorda lähendada partnereid omavahel. Mida naine tugiisikult ootab?

Sünnitust võib kirjeldada kui tugevate vastandlike tunnete ja eriilmeliste kogemuste ühendust. Iga inimene kogeb seda isemoodi. Seetõttu on siinkohal mõningad üldised soovitused, kuidas tugiisik saab sünnitajat lapse ilmaletulekul toetada. Iga paar leiab aga ka oma viisi.

Mõistmist. Sünnitaja ootab, et mõistetaks tema tundeid: hirmu, segadust, meeleheidet, valu, aga ka rõõmu. Tugiisiku rahustav suhtumine – „Ma saan aru, et sa kardad“ – pakub toetust. Naine mõistab, et tema tunnet mõistetakse ja ta ei pea enam tingimata püüdma seda partnerile selgeks teha. Seevastu suhtumine „Oh, see pole üldsegi nii raske, kui sa arvad!“ tekitab sünnitajal tunde, et temast ei saada aru.

Omal kohal on positiivsed võrdlused. Näiteks võib ema kinnitada tütrele: „Sul läheb kõik sama ilusti kui minul, kui ma sind sünnitasin.“ Sünnitaja eneseusku ei tõsta aga negatiivsed võrdlused: „Meil läheb nii kaua aega. Sõpradel läks kõik palju kiiremini.“

Positiivset suhtumist ja tunnustust. Naine ootab julgustamist, et keegi temasse usuks ja hindaks ta jõupingutust. Näiteks: „Näed, oleme jälle ühe valu võrra sünnitusele lähemal!“ Kõige enam hindab naine tunnustust talle armsatelt inimestelt.

Et ta soove toetatakse. Sünnituse käigus võivad nii mõnedki esialgsed ootused sünnitusele muutuda. See on täiesti loomulik. Kui naine näiteks tahab valuvaigistit, ootab ta tugiisikult, et too toetaks tema otsust, mitte ei kritiseeriks. Seda isegi siis, kuinaisel polnud eelnevalt plaanis medikamentoosseid valuvaigisteid kasutada.

Kuigi sünnituse alguses võis naine paluda massaaži ja kehalist lähedust, võivad soovid sünnituse edenedes muutuda. Näiteks ei taha mõni sünnitaja valude leevendamiseks massaaži ega silitusi, sest liigutuste rütmilisus võib ühel hetkel naiselegi ootamatult häirida tema keskendumist. Sellisel juhul võib naine tunda end kõige paremini siis, kui saab vastavalt oma soovile tugiisikul lihtsalt käest kinni hoida või kaisus olla.

Et tugiisik oleks heas tujus ja puhanud. Enamasti võtab sünnitus aega mitmeid tunde ning ootajale on aeg alati liiga pikk – kuigi sünnitustegevus kulgeb normaalselt, võib tugiisikule näida, et protsess venib. Sünnitusaegne emotsionaalne pinge mõjub väsitavalt ning kandub abiliselt üle ka sünnitajale. On hea, kui tugiisik  astub aeg-ajalt sünnitustoast välja: keskkonnavahetus aitab uut jõudu saada ning seda ka sünnitajale jagada.

Emotsionaalset toetust. Naine võib oodata, et tugiisik julgustaks teda valima sünnitusvalude ajal eri asendeid, aitaks lõdvestumisel ning abistaks hingamisrütmi säilitamisel. Samuti kannavad emotsionaalset toetust naiseni su sõnad, pilk ja puudutused. Ka võib naine soovida, et aitaksid tal langetada otsuseid (millal minna sünnitusmajja). Vastutuse jagamine on samuti osa emotsionaalsest toetusest.

Kui laps on sündinud, saad naisele ka edasi toeks olla. Nii näiteks võid aidata tal vastsündinu eest hoolitseda. Sageli on kõige tähtsam aga see, et kõrval oleks lähedane inimene, kellega saab suursündmust jagada.

Mida saab tugiisik teha?

Sünnituse esimene, avanemisperiood. Esimesel perioodil avaneb emakakael ja laps hakkab liikuma sünnitusteedes. See on kõige pikem, meelerahu ja jõudu nõudev järk, mis kestab ligikaudu 8–12 tundi. Korduvsünnitajatel kestab see periood lühemalt.

• Varu kannatust ja jaga seda ka sünnitajale. Hämar valgus ning meeldiv muusika aitavad lõõgastuda ja mõjuvad rahustavalt.

• Pühi sünnitaja näolt higi, paku talle juua.

• Ole abiks hingamisrütmi säilitamisel ja lõdvestumisel. Kuigi naine võib olla lapseootuse ajal usinasti sünnitusaegset hingamist harjutanud, ei pruugi õige hingamisrütmi säilitamine ja lõdvestumine kogu sünnituse kestel õnnestuda. Tugiisik saab sellele tähelepanu juhtida ning aidata naisel lõdvestuda ja taas õige hingamisrütm leida.

Ükskõik kui palju naine ka ei oleks sünnitusaegset hingamist või lõdvestumist sünnituse eel harjutanud, võib ta selle sünnituse käigus vahetevahel unustada.

• Aita leida valu leevendamiseks mugavaid asendeid.

• Ole sünnitaja jaoks olemas ja keskendu tema vajadustele. Paku naisele silitust, massaaži ja kehalist lähedust. Sinu hellad silitused aitavad naisel paremini oma keha tunnetada, lõdvestuda ning mõjuvad rahustavalt. Ära tunne end häirituna, kui naine soovib sünnituse jooksul vähem silitusi, massaaži ja kehalist lähedust, kui tahaksid talle pakkuda. Mõni naine vajab sünnitusvaluga toimetulekuks täielikku pühendumist ning seetõttu ei soovi ei vestelda ega ka mitte väga sagedast puudutamist. Teine soovib jälle katkematult nii silitusi, kallistusi, massaaži kui ka lihtsalt käest kinni hoida. Sünnitajale on sinu juuresolek väga oluline.

Naise keha puudutades tuleks tugiisikul silmas pidada, et liigutuste kaudu tajub naine su emotsionaalset seisundit. Kiired ja jõulised silitused tekitavad ka naises ärevustunnet. Liigutused naise hingamise rütmis aga rahustavad teda ja aitavad lõõgastuda.

Selleks, et liigutused oleksid sujuvad ja pika massaaži toimel ei muutuks nahk tundlikuks, võib kasutada õli. Väljutusperioodis ei soovi naine enamasti massaaži ja silitust, kuid sünnitaja võib vajada kehalist kontakti (olla kaisus, hoida käest kinni).

Sünnituse teine, väljutusperiood. Kui emakakael on täielikult avanenud, algab väljutusperiood, mis kestab keskmiselt 1–2 tundi, korduvsünnitajatel vähem. Sellel perioodil on emaka kokkutõmbed tugevad ja sagedased.

• Aita sünnitajal säilitada hingamisrütmi.

• Ole abiks sobivate asendite leidmisel.

• Olenevalt lapse sünnitamiseks valitud asendist toeta sünnitajat.

• Julgusta naist ja usalda tema valikuid. See periood on nii kehaliselt kui ka emotsionaalselt intensiivne ning naisele on toeks sinu kannatlikkus ja pühendumus.

Sünnituse kolmas, päramiste periood. Pärast lapse ilmaletulekut sünnivad platsenta ja lootekestad. See periood kestab ligikaudu 30 minutit.

• Paku sünnitajale hellust, ole tema üle uhke. Jagage koos ühist rõõmu! Kui laps on sündinud, vajab ema endiselt abi ja toetust. Ole tema kõrval.

Kõik sünnitusmajad pakuvad võimalust pere- ja tugisünnituseks. See, kas valida pere- või tugisünnitus või mitte, on eelkõige naise otsus. Juhul kui oled otsustanud minna sünnitama koos lähedase inimesega, tasub mõelda selle üle, mis laadi abi sa temalt soovid. See aitab sul edastada tugiisikule sünnitusega seotud ootusi.