Uuring hoiatab: Jäta suitsetamine juba rasedust planeerides maha!
Siiani suurim teadaolev - 6000 ema ja vastsündinuga - teaduslik uuring kinnitab, et suitsetamine raseduse ajal muudab keemiliselt loote DNA-d.
Sama muutust on näha täskasvanud suitsetavate inimeste DNA-s. Teadlased tegid lisaks kindlaks arengut mõjutavad geenid, mida suitsetamine muudab. Uuring avaldati märtsis 2016 ajakirjas American Journal of Human Genetics, täpsustades seost raseduseaegse suitsetamise ja laste tervisehäirete osas.
Uurimuse kaasautor, Keskkonna- ja terviseteaduste instituudi epidemioloog ja arstiteadlane Stephanie London ütleb, et kuna loode ise ei hinga, vaid saab hapnikku nabanööri kaudu, saab ta nikotiini mõju kätte ema verest.
Küsimustiku alusel lahterdati emad “püsivateks suitsetajateks” ehk need, kes suitsetasid igapäevaselt terve raseduse ajal (13%), “mittesuitsetajateks” (62%) ja “vahelduvateks suitsetajateks” ehk need, kes raseduse ajal mõne sigareti tõmbasid või lõpetasid selle varakult rasedusest teada saades (25%).
Loodete DNA muutuste analüüsimiseks eraldasid teadlased nabanööriverd koheselt peale sünnitust. Vastsündinutel, kelle emad kuulusid “püsivate suitsetajate” gruppi, leiti 6073 keemilist DNA muutust võrreldes mittesuitsetavate emade vastsündinutega.
London ja tema kolleegid leidsid hunniku geene, mis on seotud kopsude ja närvisüsteemi arenguga, suitsetamisest tingitud vähialgetega, sünnidefektidega nagu suulaelõhe jm. Teiseses uurimuses toodi välja, et needsamad muutused püsisid ka vanematel lastel (kelle emad samuti raseduse ajal suitsetasid).
See on Rahvusvahelise Raseduse ja Lapsepõlve Epigeneetika (PACE) konsortsiumi esimene avaldatud teaduslik uurimus. PACE-i eesmärgiks on jätkata suuremahuliste teadusuurimuste väljaandmist tuues kokku suure hulga ühise eesmärgiga teadlasi vastamaks küsimustele, kuidas mõjutab ema kaal, alkoholitarbimine ja õhusaaste lapse epigeneetilisi märke (muutusi DNA-s) ja väljakujunenud tervislikku seisundit.
