Siinkohal tulebki mängu vaginaalse külvi idee — et erinevust korrigeerida ja ka keisrilõikega sündinud lastele head bakterid kaasa anda.

Kuidas see siis käib? Ema tuppe pannakse tampoon, mis sealt mõne aja pärast eemaldatakse ning millega pühitakse üsna pea pärast keisrilõike teel sündimist üle lapse suu, silmad, kogu nägu ja nahk.

Sel moel saab keisrilõikega sündinud laps kontakti samade mikroobidega, millega sünnitusteedes puutub kokku loomulikku teed pidi sündinud laps. Loodetakse, et vaginaalne külv annab tõuke lapse soolebakterite arengule ning väheneb allergia- ja rasvumise risk.

Kuid vaatamata vaginaalse külvi üha laiemale kasutamisele pole siiski piisavalt tõendeid, et see oleks just ja ainult kasulik. Ning seepärast paljud arstid seda ka ei praktiseeri — puudub usaldusväärne teaduspõhine alus.

Kas see on ohutu? Kahjuks pole ka seda võimalik öelda, teaduspõhised andmed puuduvad.

Keisrilõikega sündinud lastel on madalam riski saada külge mõni kahjulik bakteriaalne nakkus kui vaginaalselt teel sündinud lastel, sest kahjulikud ja potentsiaalselt ohtlikud bakterid pesitsevad sageli just ema tupesekreedis. Seni kuni puudub täielik ja universaalne ülevaade kõigist seal elavatest bakteritest ja viirustest, ei tea emad ega arstid kunagi, millised neist laps sündides kaasa saab.

Seetõttu peetakse vaginaalset külvi liiga kõrge riskiga praktikaks, mis pole vastsündinutele ohutu. Loomulikult võivad seisukohad tulevikus muutuda, kui suudetakse tõendada, et vaginaalne külv on ainult kasulik. Praegu on ollakse siiski arvamusel, et see tekitab rohkem kahju kui kasu.

Antibiootikumide kasutamine rinnaga toitmise ajal mõjutab samuti ema organismi mikrofloorat ning seetõttu tuleks alati hoolega kaaluda, kas kasutada antibiootikume või saab abi ka muudest ravimitest.

Allikas: iflscience.com