Iga rasedus on erinev

Perel oli plaan saada rohkem lapsi kui üks ja mida väiksema vanusevahega, seda parem. Siis on neid lihtsam kasvatada ja lastel koos toredam mängida. „Vanus hakkab ju ka millalgi rolli mängima, eriti kui on soov saada vähemalt kolm last. Kõik ühe jutiga ära ja siis saab end taas üles töötada,“ arutleb Diana.
Vahe oli küll väike, aga elu kinnitas tuntud tõde, et kõik rasedused on ise moodi. Poega oodates tundis Diana end esimestel kuudel pidevalt pahasti, tugev iiveldus kestis päev läbi. Teise rasedusega oli teistmoodi paha, hommikuiivelduse asemel oli alguses hoopis õhtuiiveldus.

Siiski möödusid ootuskuud väikese lapse eest hoolitsedes palju toimekamalt. Ei saa ju pisipojale öelda, et anna andeks, emme on nüüd rase ega jaksa midagi teha. „Muidugi olen väsinud ja jalad löövad öösiti tuld, aga ma pole kindlasti ainus selline ema,“ lohutab ta ennast. „Eks tulevikus ole näha, kas teine laps tuleb nüüd elavam. Sest poeg on just selline, nagu mina teda ooda­tes olin: rahulik, pigem ettevaatlik ja vajab kohanemiseks aega.“
Diana on püüdnud väikemeest õe saabumiseks põhjalikult ette valmistada. „Vahel ajab ennastki naerma, kuidas ristküsitlen teda nagu eksamil: „Mis me teeme, kui tita nutab? Mida titad söövad? Poja siis näitab, et teeme paaaai ja anname tissi ja peseme peput.“ Abiks on ka see, et sõpradel on beebi kodus ja laps on saanud näha, kuidas asi reaalselt käib.“

Päevad lähevad lennates

Esimese rasedusega võrreldes on teine möödunud linnulennul. Väikelapse ema päevad kulgevad ruttu. Pole kuigi palju aega mõtiskleda, kõhubeebit kuulata või kasulikke raamatuid lugeda. „Väärtustan väga aega, mis pojaga tegelemiseks on jäänud, sest varsti peab ta harjuma, et pole enam ainus.“
Naine tunnistab, et praegu ei jää tal lapse kõrvalt oma hobidele eriti aega ja pojake ongi praegu tema trenn. Esmasrasedatele soovitab ta aga kindlasti proovida hingamisega seotud treeninguid, reikit ja rasedate joogat, samuti ujumist. See kõik õpetab keha paremini tunnetama, vähendab stressi ja harjutab sünnitusel õigesti hingates lõdvestuma.

Sünnituseks valmis

Diana ise üritab lõpukuudel silmas pidada, et parim ema on värske ja rõõmus ema, ning leida aega puhata ja sünnituseks jõudu koguda. „Mul on väga vedanud abikaasaga, ilma temata ma küll nii palju ei jaksaks,“ kiidab ta. Üheskoos on nad uuesti ära kuulanud perekooli loengud, mida on hea läbi arutada, kui üks sünnituskogemus juba olemas. „Olen rohkem valmis eriolukordadeks, ei pane oma peas asju paika, sest kunagi ei tea, mis sünnitusel võib ette tulla.“
Esimene sünnitamine kulges Dianal raskelt ja lõppes vaakumsünnitusega. Sellest tuleb tema veendumus, et õigem on olla paindlik ja mitte pead kaotada, kui asjad ei lähe soovitult. „Erinevalt eelmisest korrast tegin valmis lihtsa sünnitusplaani ja kasutasin seal palju väljendit: võimalusel sooviksin...“

Majanduslikult on teise lapse tulekuks valmistuda üsna lihtne. Vanker, turvahäll, võre­voodi – kõik on juba olemas. Pojale ostsid nad riideid neutraalsetes toonides ja need sobivad ka tüdrukule. „Aeg-ajalt taban end ikka ka roosamannat varumas, kuigi saaks ilusti hakkama olemasolevate asjadega. No ei õnnestu kuidagi – roosas tüdrukukesed on ju niiii armsad!“ Ka nimi oli enne lapse sündi valmis. Slaavi taustaga Diana valis pojale nimeks Rado (slaavi sõnast ‘rõõm’), tütrele aga Mira (sõnast ‘rahu’).

TASUB TEADA

Läbipaistvate lootevete puhkemine annab märku, et peaksid sünnitusmajja minema paari tunni jooksul.
Pruunikad või rohekad looteveed viitavad sellele, et lapse seisundit on vaja kiiresti kontrollida. Sellisel juhul pöördu sünnitusmajja kohe.

Enne rasedust oli su emakas väikese pirni suurune ja kaalus umbes 50 g. Lapseootuse lõpuks on emakas suure arbuusi suurune ja kaalub umbes 1 kg

KOLMAS TRIMESTER

Lapse areng

29.–32. rasedusnädal

Laps on aktiivne, tal on sõrme- ja varbaküüned ning juuksed. Silmad on lahti, ta näeb, kuuleb ja tunneb puudutust. Laulmine ja rääkimine rahustavad teda. Suur osa lastest keerab 32. nädalaks end parimasse sünnitusasendisse, pea allapoole. Tunned seda tugevamatest tõugetest oma ribide vastu. Kuu lõpuks on laps 40 cm pikk ning kaalub 1600 g.

33.–36. rasedusnädal

Laps kasvab jõudsalt ja tal hakkab emakas kitsaks jääma. Seetõttu on tema liigutusi tunda vähem, kuid need on tugevamad. Nahk muutub siledamaks ja roosaks, lootevill kaob. Kuu lõpuks on laps 45 cm pikk ja kaalub 2000–3000 g.

37.–40. rasedusnädal

Lapse nahk on kaetud lootevõidega, soolde on kogunenud esiroe ehk ­mekoonium. Tita on valmis eluks väljaspool emakat. Esiklapsed laskuvad vaagnas allapoole, järgmistel jääb pea liikuvaks kuni sünnituseni.
Sündides ­on laps keskmiselt 50 cm pikk ja kaalub 2500–4000 g.

Sünnituse märguanded

• Umbes 2–3 nädalat enne sünnituse tähtaega vajub laps vaagnas allapoole, see on ka silmaga näha. Võid tunda, et sul on kergem hingata, teisalt surub emakas endisest tugevamini põiele ning sunnib tihedamini tualetis käima. Korduvsünnitajatel fikseerub lapse pea vaagnasse hiljem või alles vahetult enne sünnitust.
• 2–4 nädalat enne sünnitust võid tunda menstruatsioonitaolist valu alakõhus, samuti ebaregulaarseid lühiajalisi emaka kokkutõmbeid. ­Pakitsust ja tuima valu võib esineda ka alaselja piirkonnas.
• Mõnikord langeb enne sünnitust kaal, väheneb söögiisu ning esineda­ võib ka kerget kõhulahtisust, justkui organism puhastaks end ­sünni­tuse eel.
• Libavalud on nagu keha valmisoleku kontroll. Paar nädalat enne sünnitust võid tunda rõhumistunnet või valulikke ja regulaarseid emaka kokku­tõmbeid. Libavalud ei muutu tihedamaks ega tugevamaks ning mööduvad tavaliselt paari tunniga.
• Limakork eemaldub emakakaelast enamasti päev või paar enne sünni­tegevuse algust või ka samal päeval. Märkad limast verekiududega ­voolust.
• Tuhude korral mine sünnitusmajja, kui valud korduvad iga 5–10 minuti tagant. Korduvsünnitaja võiks minna ka varem.
• Ole kannatlik – arsti määratud päeval sünnib vaid 5% lastest.