1/1

1. Perekesksem arstiabi

1993. aastal ehitati Pelgulinna sünnitusmajja Eesti esimesed perepalatid ja lubati tervel lapsel olla sündimise hetkest alates koos oma ema ja isaga. Saanud inspiratsiooni tipptasemel haiglatest nii Norras, Rootsis, USAs kui ka mujal, leiti Pelgulinna sünnitusmajas, et ka haige lapse jaoks on kõige tähtsam vanemate lähedus.

Perepalatite kasutegur on teadusuuringutes tõestatud. „Mida sügavamalt enneaegsena ja ebaküpsena laps ilmale tuleb, seda suurem võimalus on, et tal esineb edasises elus häireid kognitiivsetes funktsioonides: raskusi kõnes, õppimises ja suhtlemises,” ütles dr Pille Saik, vastsündinute osakonna juhataja Pelgulinna sünnitusmajas. „On tõestatud, et neil lastel, kes on intensiivravi jooksul saanud kosuda pere keskel, on need funktsioonid hiljem paremini arenenud.”

Need lapsed saavad rutemini ja sagedamini emale põue ja seega ka rinnapiimatoidule. Just niisugune hellus ja hoolitsus on igale vastsündinule oluline ja aitab tal kiiresti paraneda.

Intensiivravi perepalatite kogemus on tõestanud ka seda, et ööpäevaringselt vanemate läheduses viibinud lapsed vajavad intensiivravi lühemat aega ja lubatakse koju varem kui need lapsed, kes on ravil ühispalatis. Samas tehakse neile lastele kõikvõimalikke raviprotseduure ja muid vahelesekkumisi vähem kui ühispalatis ravil olijatele. Miks see nii on, ei ole dr Saiki sõnul täpselt teada.

„Võimalik, et see on tingitud sellest, et perepalatis on perekond pidevalt lapse ümber ja vanemad vaatavad, miks nende last jälle kiusama tullakse,” ütles ta, viidates ennekõike sagedasele vereproovide võtmisele. „Vastsündinutele teatud analüüside ja protseduuride tegemine võib muutuda rutiiniks. Vahel tekib tõesti küsimus, kas ikkagi peame üht analüüsi tegema iga kuue tunni järel. Võibolla piisab, kui teeme selle homme, aga võibolla pole seda üldse vaja.”

Kindlasti ei jää seejuures tegemata need analüüsid või toimingud, mida teha on vaja, täpsustas dr Pille Saik. Pigem jäävad tegemata ebavajalikud torkimised, mis ei pruugigi lisainfot anda, aga mis on lapse jaoks siiski väga ebameeldivad.

Loe veel

Rääkides veel perepalati plussidest, tõstab dr Pille Saik esile, et tänu perepalatitele väheneb haiglas ka infektsioonirisk. Haigustekitajatega nakatutakse eelkõige käte kaudu, mistõttu on kõige tähtsam hoida käed puhtad — seda kõikidel, kes osakonnas ringi liiguvad. Lisaks iga lapse juures olevale desinfitseerimisvahendile on perepalatitega osakonnas desinfitseerimisvedeliku pudel ka iga palati ukse taga. Tahes-tahtmata jääb see palatisse sisenedes ja sealt väljudes käe ulatusse. Nii hoitaksegi kahjulikud mikroobid jõudu koguvatest patsientidest eemal.

Intensiivravi perepalat on niisiis mitmel põhjusel pisikese patsiendi kiirele paranemisele vajalik, näitavad uuringud. Kuid lisaks sellele on see tähtis ja hea ka emale-isale. Vanemad saavad viibida pidevalt oma lapse kõrval, olla talle toeks ning näha, mis temaga toimub.

„Vastsündinuga pidevalt koos olles tekib kiiremini ka emotsionaalne side lapse ja vanema vahel,” lisas dr Saik. „Väheneb ka mure ja ärevus, mis lapsest eemal olles tekiks. On tõestatud, et naistel esineb ka sünnitusjärgset depressiooni ja ärevust harvemini, kui ta saab kogu aeg lapsega koos olla.”

Foto: Kingi pere
1/1