LASTEAED KUI LUKSUSKAUP| Lasteaiatasud erinevad üle Eesti kordades!

 (2)
LASTEAED KUI LUKSUSKAUP| Lasteaiatasud erinevad üle Eesti kordades!
Fotod: Hele-Mai Alamaa, erakogu

Kulud munitsipaallasteaias võivad ühe lapse kohta küündida üle saja euro kuus. Pered kurdavad, et nii kommunaalarved kui ka auto kütusekulu on odavamad kui lasteaiateenus. Üle Eesti erinevad lasteiatasud lausa kordades.

Tallinna kesklinnas elava Kristi Stahli pere kuueelarves oli lasteaed veel hiljuti “auväärsel” teisel kohal. Keskelt­läbi kulus tütre lasteaiatasudeks 75–85 eurot kuus, olenevalt sellest, mitu vaba päeva kodukontoris töötav ema saab talle võimaldada. Alates 2018. aasta algusest on lasteaia kohatasu Tallinnas ühe lapse kohta 61 eurot kuus ja ujulaga lasteaedades 67 eurot.Tallinna lastele on lasteaiatoit linnavalitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses tasuta. See puudutab aga vaid sissekirjutusega tallinlasi.

Lasteaias käib ka pere nelja-aastane poeg. Mõlema lapse lasteaiakuludeks läks Kristil ja ta abikaasal Kauril iga kuu 180 eurot. Lisaks vanema lapse maadlus­trenn lasteaias pärastlõunasel ajal – 25 eurot kuus. Pisemaid summa­sid nõuab rühmaga kinos, teatris ja muuseumis käimine, kokku umbes 15 eurot kuus. Sügiseti korjatakse kummaski rühmas 10 eurot rühmaraha jooksevkuludeks. Ja mõistagi tühjeneb pere eelarve üksjagu ka laste jõulupidude ajal.

Seotud lood:

Vaid kodulaenule kulub Stahlide peres veel rohkem raha. Nii kommunaalarved kui ka auto kütusekulu on odavamad kui lasteaiateenus, rääki­mata sidekuludest (telefon, telekas, internet).

Sügisel tahtsid mõlemad lapsed minna kunstiringi – kuumaksumus 20 eurot. “Paari kuu pärast loobusime sellest, sest leidsime, et 30 minuti eest nädalas nii palju maksta on liig. Parem meisterdame ise kodus,” räägib Kristi. “Poeg käib siiski lasteaias maadlus­trennis, kus talle väga meeldib.”

Emale tundub, et lasteaia tasulistes ringides käivad aktiivsemate vanemate lapsed. Ja lapsed, kes omavahel paremini läbi saavad. Muidu on ju igav rühmas olla, kui sõbrad huviringi lähevad – ringid toimuvad tavaliselt kella nelja paiku, kui enamik lapsi veel aias on. “Kindlasti leidub ka neid, kes küll tahaksid ringides käia, aga rahalistel põhjustel on sunnitud loobuma,” oletab Kristi. Lapsed, kelle vanematel selleks raha pole, jäävad rühma ja peavad leppima kaaslaste õhinal jagatud muljetega.

Loe veel

Nende laste lasteaias on tunniplaanis kord nädalas tasuta muusika­tund ja mõningane kunsti­tegevus õpetajate valitud ajal. “Kindlasti võiks sellist tegevust rohkem olla,” sõnab Kristi. Eks just sellepärast pannaksegi lapsi lisaks tasulistesse ringidesse. Talvisel ajal ju õhtuti suurt väljas ei käida, meisterdamine-joonistamine on põhitegevused, mis last sel ajal arendavad.

Kes saab soodsamalt?

Kristi organiseeris jõulukuul õpetajatele kingituse ostmist ja kogus mõlema lapse rühmas raha. Siiani on inimesi, kes vaatamata meeldetuletusele pole seda veel maksnud. “Ma ei aja neid enam taga ka, sest kui tõesti pole raha anda, siis ei saa ju sundida kingiostus osalema,” ütleb ema, kes kuulub ka lasteaia hoolekogusse. Ta lisab, et tegelikult pole koha- või toidusoodustuse taotlejate arv kuigi suur, vaid 2–4 peret igal õppeaastal. “Ehk on selle taga eestlaslik uhkus?” arutleb Kristi.

“Kui eelmisel aastal ainult poeg aias käis, ei hakanud lasteaiakulud mulle nii palju silma,” tunnistab ta. “Aga nüüd, kahe lapse eest makstes, on küll peast läbi käinud, et see on ikka väga arvestatav summa.”

Kristile ja Kaurile torkasid lasteaiatasud teravalt silma, kui lisaks suurele vennale Leonile hakkas aias käima ka pesamuna Lili Lee.

Eeltingimuseks, et lasteaias soodustust saada, on sissetulek ühe pereliikme kohta. (Tallinnas antakse kohatasust kuni 80% vabastust, kui pere netosisse­tulek esimese pereliikme kohta on väiksem kuupalga alammäärast, mis on hetkel 470 eurot, ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% palga alammäärast. – Toim.)

Kristi jätkab: “Kuna taotlusi soodustuse saamiseks esitatakse vähe, tullakse vanematele vastu ka veidi suurema sissetuleku puhul, kui nende toimetulekuraskused on põhjendatud. Alates kolmandast lapsest on koha­tasuvabastus 100%. Nii et kahe lapsega ongi olukord kõige nadim.”

Tartus on lasteaia kohatasu seotud miinimumpalgaga, olles 15% miinimumpalgast. Miinimumpalga tõus lapsevanemaid seega just rõõmsaks ei tee. Tartlanna Madli Rähn rehkendab kokku oma peatselt neljaseks saava poja Johani lasteaias käimise püsikulud: kohatasu 64 eurot ja 50 senti kuus, pluss toidu­rahaks poolteist eurot päevas. Kokku umbes 90 eurot, millele lisandub igakuine rühma teatriraha 2 eurot. “Enamiku aastast on laste­aiaarve meie pere kõige suurem välja­minek,” tõdeb ta. ”Vaid mõnel üksikul talvekuul, kui õues paugub pakane ja pikemalt on 20 kraadi külma, on elektriarve koduse põrandakütte tõttu sellest summast suurem.” Lasteaia tunniplaanis on tasuta muusika- ja võimlemistunnid. Alates neljandast eluaastast pakutakse seal tasu eest ka jalgpallitrenni ja iluvõimlemist.

“Olen nõus, et praeguseks on laste­aiakohti kõigile, aga nüüd pole see enam igaühele kättesaadav kohatasu tõttu,” arutleb Madli. Siiski läheb alates kolmandast lapsest kergemaks. Teise lapse eest tuleb tasuda kohatasu 50% ning kolmanda ja iga järgneva lapse eest enam maksma ei pea, maksta jääb ainult söögiraha. Naine ütleb, et hetkel saavad nad ühe lapse kuludega küll hakkama, kuid kahe lasteaias käiva lapse puhul oleks juba keerulisem toime tulla.

Madlile tundub, et paikkonniti on pered selgelt ebavõrdses seisus. Tartu lasteaiatasud on üüratud.

Ega kõrvalt vaadates ei pruugi alati aru saada, kas pere on lasteaiatasude maksmisega hädas või mitte. “Kuid probleem on kindlasti olemas,” jätkab Madli, “sest lasteaia hoolekogu koosolekutel sellest räägitakse ja leidub võlglasi. Samas on igasse rühma vabu kohti... Lasteaed on juba nagu luksuskaup. Kurb, sest arvatavasti on ka neid, kes ei saagi oma lapsele lasteaeda lubada.”

Väiksed kohad, väiksem maks?

Pille Mardiste Harku vallas elavas peres on kolm last: kaheksa­-aastane, seitsmene ja aastane. Lasteaias käib hetkel üks laps, viimast aastat enne kooli. Seejärel alustab lasteaiateed pere pesamuna. Ehk siis kõik kolm last on aias käinud ühekaupa, mis teeb kulud talutavaks. Harku vallas on hetkel kohatasu 64 ja pool eurot kuus ning päeva toiduraha 1 euro ja 60 senti. “Üüratu summa minu arust, eriti võrreldes teiste piirkondadega siin­samas Harjumaal,” ütleb Pille. Õnneks ei pea lasteaias toimuva meele­lahu­tu­se ja õppe­käikude eest juurde maksma. Nimelt tegi vald läinud aastal otsuse, et osa kohatasu summast läheb õppekäikude korraldamise kuludeks.

Üle Eesti on tasud ikka väga erinevad, tõdeb Karin. Tema ise Hansu kohatasu üle ei nurise, kuid ütleb, et lasteaiaharidus kõigile võrdselt kättesaadav küll pole. Mikk on veel kodune.

“Selline süsteem peaks andma võrdsemad võimalused ka vähem kindlustatud peredele, kelle jaoks kohatasule lisaks korjatav rühmaraha võib olla koormav kohustus” selgitab Pille. “Ise pidin sügisel kahel korral juurde maksma 6 eurot kooliks ette valmistava töövihiku jaoks. Minu arvates oleks pidanud see 12 eurot samuti tulema kohatasust.”

Igakuine arve on ligikaudu 90 eurot, olenevalt sellest, kui palju laps aias kohal on käinud. Lisaks käib Pille laps lasteaias judotrennis kuutasuga 36 eurot. Kodust lasteaeda sõita on neil 18 kilomeetrit – juba transport ise maksab. Eks leidu lasteaedu ka lähemal, aga sinna polnud võimalik kohta saada.

Nii kommunaalarved kui ka auto kütuse­kulu on odavamad kui lasteaia­teenus, ­rääkimata ­SIDE­kuludest.­

“Lasteaiaraha on kindlasti meie pere kuluartiklite esikolmikus. Kui riik tasub koolides laste lõunad, siis võiks ju lasteaiaski toit olla tasuta,” leiab Pille. “Minu arvates ei ole lasteaiaharidus Eestis kõigile võrdselt kättesaadav. Eriti kui arvestada, et sobivasse lasteaeda on raske kohta saada ning lasteaedades antav haridus on piirkonniti erinev.”

Klaarika Pärna lapsed Mirtel (2 a 8 k) ja Kaspar (4) käivad Lääne-Virumaal Veltsi lasteaias. Kohamaks on seal vaid 1 euro ja 60 senti, toiduraha kulub nooremal 10 ja vanemal 15 eurot kuus. “Kahe lapse peale olid lasteaiakulud eelmisel kuul 25 eurot. Loomulikult on see väga soodne ja ma olen rahul,” tõdeb ema.

Lapsed saavad kohatasu eest käia ka muusika- ja liikumistunnis. Kümneeurose lisatasu eest pakutakse jalgpallitrenni. Hiljuti oli küsitlus, kas vanemad on nõus, kui kohamaks tõstetakse 5 eurole. Klaarika oli selle poolt: “See raha kuluks lastele uute asjade ostuks. Pidevalt on ju vaja paberit, pliiatseid, plastiliini ja muud taolist.”

Võrus elava Karin Lättin­gu­ peres kasvab kaks last: kolmene Hans ja kohe aastaseks saav Mikk. Hansu lasteaias on kohatasu 17 eurot kuus. Lisandub toiduraha, päevas­ ­üks euro ja 40 senti. “Kokku kuus maksimaalselt 37 eurot,” rehken­dab Karin. Lisaks toidurahale ja kohatasule on kuu jooksul üks-kaks muuseumi- või teatri­külastust, mille tasu jääb tavaliselt paari euro piiresse.

Lasteaed kättesaadavaks kõigile!

Karin tõdeb, et nemad on lasteaiatasudega seni hakkama saanud ning võrreldes paljude teiste Eesti paikadega pole see suur kulu. Kui väiksem laps samuti aias käima hakkab, peab muidugi arvestama juba kopsakama väljaminekuga. “Üle Eesti on tasud ikka väga erinevad – ei saa öelda, et lasteaiaharidus kõigile võrdväärselt kättesaadav oleks,” sõnab Karin.

Võrus saab taotleda lasteaia kohatasust vabastust, kui peres on kolm või rohkem alla 18aastast last. “Laste­aed pole ju otseselt kohustuslik, aga üsna kurb on siiski mõelda, et paljud vanemad maksavad väga suure osa oma sissetulekust selleks, et laps saaks aias eakaaslaste hulgas viibida. On muidugi iga linna-valla enda teha, kui palju nad seda toetavad, aga mina leian, et lasteaias käimine võiks olla kõigile lastele sama võrdne võimalus nagu koolis käiminegi. Lasteaed on ju suuresti ettevalmistus kooliks. Miks siis seda ei toetata, kasvõi näiteks tasuta toiduga?”

Emad avaldavad arvamust

facebook.com/perekodu

Viis korda vähem kui linnas

“Pajusi vald Jõgevamaal toetab lasteaeda tugevalt ja nii on meil kohatasu vaid 3 eurot ja 20 senti. Koos söögirahaga maksame umbes 17 eurot kuus lapse kohta. See on viis korda vähem kui linnas! Lasteaed on mõnus ja hubane, inimesed toredad. Suurem osa lapse­vanemaid aga pole näiteks nõus panustama õpetajatele kinkide ostmisse (sünnipäevade ja jõulude ajal). See teeb kurvaks.

Tartus maksime lasteaia eest ühe lapse kohta ligi sada eurot kuus, pidevalt tõstetakse kohatasu ja minul isiklikult oli päris tihti tunne, et õpetajad tegelikult ei tegelenud lastega. Siis oli küll natuke nukker, kui iga natukese aja tagant veel mingiks asjaks lisaraha küsiti.

Gerly

Kooliminek – suur kokkuhoid

“Eelmise kuu arve oli kokku üle 95 euro, lisaks veel 4 eurot kahe väljasõidu eest. Laps käib lasteaias tantsutrennis 20 euro eest kuus. Üle jõu see kõik veel ei käi, sest teine laps läks kooli – päris korralik kokkuhoid tekib, kui üks lasteaiaarve ära jääb. Minu silmis on lasteaiakulu ikka väga suur. Palgad on meil alla keskmise, aga elame ära ning lapsed pole kunagi millestki puudust tundnud.”
Katrin

Kohamaks

“Kui mu laps käib lasteaias terve kuu korralikult, siis on arve umbes 65 eurot (kohamaks + toit). Kui käiksime oma valla lasteaias, tuleks odavam, aga kahjuks oleks see logistiliselt raskem. Meie lasteaias on pidevalt võlglased, võlgu on kokku 1000 euro ringis. Räägitakse küll, et kui on makse­raskused, tuleb rääkida direktoriga, kuid tundub, et peidetakse pigem pea liiva alla, kui tegeldakse probleemiga.”
Hanna

“Ambla vallas on praegu kohamaks 15 eurot pluss söök. Keskmiselt tuleb kuus kokku 35 eurot koos kõrvalkulude ja söögiga. Tundub, et meil on hinnaga ikka väga vedanud, võrreldes teiste kohtadega.”
Kristin

Kaks last aias

“Kui peres on kaks lasteaiaealist last, siis näiteks Viljandiski on liiga kallis 150 euro eest kuus neid lasteaeda saata. Kus on siis see tasuta haridus? Mis õppemaksu me tasume, kui enamik materjale on lasteaias vanemate muretsetud ja lasteaial tasuta saadud? Õnneks on sellest sügisest mõlemad lapsed juba koolis. Ja loomu­likult on peres ka muid väljaminekuid ja järelmakse, kuidas sa muidu tänapäeval ära elad.”
Klarika

“Jõgeval on kohatasu 32 eurot, koos söögiga 45–55 eurot kuus. Oleneb kohalkäimisest. Hommikusöök on tasuta. Lisaks teatrietendused 2 eurot, tavaliselt kord kuus. Kui lasteaias käis kaks last, oli küll kitsas.”

Merily

Mõistlikud kulud

“Lihula vallas on kohatasu 20 eurot ja igale järgnevale lapsele 10 eurot kuus. Meie perest käib aias kolm last, kuutasu on seega 40 eurot. Toiduraha tasub vald. Kõrvalkuluks on igakuine teater 2 eurot. Sel aastal on lastevanemate initsiatiivil kogutud õppe- ja mängu­vahendite ostuks oma­vahendeid, ühes rühmas oli see 10 ja teises 15 eurot. Aga see on vabatahtlik.”
Merle

“Haljalas on kohamaks 26 eurot, vallas elavatele lastele on toit tasuta. Seega väga mõistlik summa ja tõesti olen rahul.”
Carol

“Kiviõlis on kohatasu 10 eurot, õppevahendid 3–4 eurot, söögiraha 1 euro ja 21 senti päev. Igakuiselt on teater kaks ja pool eurot. Lisaks aeg-ajalt väljasõidud, kus transpordi eest makstakse lasteaia eelarvest – aasta peale umbes 20 eurot piletitele.”
Katrin

Üle mõistuse kallis!

“Kiilis on kuutasu 73 eurot ja 10 senti, lisaks toiduraha terve kuu eest umbes 30 eurot. Lisaks 40 eurot kahe huviringi eest.”

Liia

“Keilas on kohatasu 64 eurot ja 50 senti, pluss toiduraha üks euro ja 60 senti päev. Lisanduvad veel trenn 16 eurot kuus ning väljasõidud, teatrietendused. Kohatasu on siin linnas väiksem neile, kelle mõlemad vanemad on Keilasse sisse kirjutatud. Kui me ei oleks mõlemad keilakad, siis oleks kohatasu 86 eurot kuus.”
Berit

(Praeguse seisuga on mõned kohatasud, mida loos mainitud, veelgi tõusnud.)

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare