Prantsusmaal õppiva Eesti lapse ema: lastele koolis nutitelefone ei lubata, internetiühendus on vaid direktoril

 (15)
Prantsusmaal õppiva Eesti lapse ema: lastele koolis nutitelefone ei lubata, internetiühendus on vaid direktoril
Foto: Erakogu

Prantsusmaa koolides pole lastele nutitelefonid lubatud. Vaata, mida arvavad keelust need Eesti pered, kelle lapsed Prantsusmaal koolis käivad.

Hiljuti kajastas kodumaine meedia uudist, et Prantsusmaa koolides hakkab kehtima nutiseadmete keeld. Prantsusmaa rahvasaadikud kiitsid esmaspäeval heaks seaduse, millega keelatakse kooliõpilastel ükskõik mis tüüpi nutiseadmeid kooliruumides kasutada. Keeld kehtib 3-15 aastase õpilaste kohta, kel tuleb nutiseadmed kas koju jätta või välja lülitada.

“See pole meile mingi uudis,” sõnab Prantsusmaal elav Mailis Sütiste, kelle tütar Greta läheb sügisel teise klassi nii Viimsi Koolis kui ka Prantsusmaa koolis. “Vähemalt prantsuse eelkooliastmes ja algkoolis (Eesti mõistes siis kuni 5.klassini) on nutiseadmed (mobiiltelefonid ja tahvelarvutid) Greta kooliskäimise ajal kogu aeg keelatud olnud, selgitab Mailis.
Mailis on teemaga hästi kursis, sest nutiseadmetekeeld kehtib tegelikult Prantsusmaal tegelikult juba samast aastast, kui Greta sündis, ehk aastast 2010.

Mailis: “Mul on hea eesti ja prantsuse koolisüsteemi võrrelda, kuna Greta käib paralleelselt kahes riigis koolis. Tema prantsuse klassis ei ole kellelgi mobiiltelefoni, klassikaaslastel Eestis on kõigil mobiiltelefonid. Olime sel aastal nädal enne EV100. aastapäeva Eestis koolis, kuna meil Prantsusmaal oli kaks nädalat vaheaega, Eestis vaid üks. Nii nägin oma silmaga, et nii kui vahetund algas, olid Greta eesti klassikaaslastel kohe telefonid käes: kes helistas vanematele, kes mängis mingit mängu.

Foto: Erakogu
Seotud lood:

Gretagi sai endale mobiili sel õppeaastal. Prantsuse klassikaaslaste hulgas kellelgi teisel mobiili veel ei olnud. Kui mõni sõbranna prantsuse klassist külla tuli, oli Greta mobiil tõeline huviobjekt. Kuulati muusikat, mille järgi tüdrukud kostümeeritult tantsisid või mängiti telefonimänge. Erilist huvi äratas Greta oma loodud laul “Armas Eestimaa”, mida sai kuulata ka youtube’is. Seda nõuti Greta telefonis korduvalt kõikidel sünnipäevadel ja koosviibimistel.

Loe veel

Greta prantsuse koolis on internetiühndus vaid direktoril. Olen käinud klassile Eestit tutvustamas ja alati pidanud arvestama sellega, et arvutit ma kasutada ei saa, sest internetiühendust ei ole. Samuti kehtib range pildistamiskeeld, kuna selleks tuleks võtta kirjalik luba kõikidelt lastevanematelt.

Pärast terrorirünnakuid 13.novembril 2015.a on Greta koolis klassijuhatajatel lubatud ka tunni ajal mobiiltelefonid sisse lülitatuna hoida, et hädaolukorras kiiresti reageerida. Kokkuvõttes võib öelda, et Prantsusmaa on meist palju maha jäänud, mis nutiajastut puudutab. Sellel on muidugi nii plusse kui miinuseid.”

Vanemad peavad Prantsusmaal saatma lapsed kooli väravani ja iseseisvalt lapsed koju minna ei tohi.

Ka Kaidi Liivi lapsed õpivad prantusmaal. Kaidi: “Eelmisel aastal õppisid kõik 3 last rahvusvahelises koolis. Sealne süsteem on teine - William läheb 5-ndasse (siin läheks 3-ndasse), Sofia 8-ndasse (siin 6-ndasse), Marcus 13-ndasse (siin10-ndasse) .Sellest sügisest aga hakkab Sofia õppima prantsusekeelses balletikoolis.

Foto: Erakogu

Sofia oli esimene, kes meile selle telefoni keelamise uudise koju tõi. Ja ta oli sellest päris põnevil, et justkui kõikidel lastel algaks uus ja põnevam elu. On mida oodata sügisest!!! Kuidas see reegel toimima hakkab, eks seda näeb alles septembris. Aga lapsed ei tohi telefoni koolikotist välja võtta ja kes seda eiravad, ei tohi enam telefoni kooli kaasa võtta.

Kõige pisemal, Williamil (9), ei olegi juba mitu aastat telefoni kasutusel olnud. Kõrvaldasime selle koheselt, kuna ta unustas ennast tundideks mängima ja muutus väga tujukaks, kui oli pikalt mänginud. Koolis on ta ilusti hakkama saanud ilma telefonita. Kui on vaja olnud helistada emmele-issile, on ta jooksnud õe või venna juurde ja koos nendega helistanud. Vajadusel on ka õpetajatetoast lubatud koos õpetajaga helistada. Või siis on seda teinud suurema venna sõbrad. Seal hoiavad suuremad pisemaid väga!

Prantsusmaal peavad vanemad oma lapsed kooli väravateni saatma ja peale kooli sealt lapsi enne välja ei lubata, kui vanem järgi tuleb. Seega polegi tal telefoni kasutamiseks suurt vajadust olnudki. Suvel Eestis olles on ta maal vanaema ja vanaisaga ja seal on õuemängud ja tubasteks tegemisteks koomiksid, raamatud, lauamängud ja põnevad filmid. Sofial on telefon kasutusel. Tema mänge ei mängi. Küll aga teeb telefoniga videosid ja vaatab ja loeb kõike, mis on seotud balletiga. Kusjuures Sofia ei unusta ennast sinna tundideks. Pigem tüdineb ta ise ära, tegeleb siis muude asjadega ja tihtipeale ei mäletagi, kuhu ta telefoni unustas. Koolis vahetundides mängivad nad tüdrukutega muid mänge ja lobisevad niisama. Kõige vanem laps kuulab telefonist muusikat ja vahel küll unustab ennast kauemaks telefoni külge, aga õnneks on tal piisavalt hobisid ja palju õppimist.

Meie jaoks on see reegel ainult positiivne. Päris elus on ju nii palju, mida kõike teha ja lapsepõlve mälestused peaksid olema ju kõige ehedamad. Kahjuks aga tänapäeva reaalsus on see, et väga paljude laste elu käib läbi interneti.

Hea lugeja, kas ka Eesti koolides võiks olla täielik nutikeeld? Oleks sellest meie lastele kasu ja kas sa lapsevanemana oled valmis selleks, et pool päeva oma lapsega ühendust ei saa?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare