Vaata enda südamesse ja ütle, kas oleksid valmis võtma perre kasulapse?

 (1)
Vaata enda südamesse ja ütle, kas oleksid valmis võtma perre kasulapse?
Foto: Shutterstock

Iga laps vajab perekonda ja südame- ning kodusoojust. Selleks, et leida üles need vanemad, kes suudavad oma südame ja kodu avada perekonda vajavale lapsele, selgitame, mis kasuvanemaks olemisega kaasneb.

Asenduhoolduse erinevaid vorme on palju. Julgustame inimesi mõtlema, kas nad sooviksid ja oleksid võimelised hakkama kasupereks ja pakkuma kodu lastele, kes ei saa elada oma sünniperes.

TAI projektijuhi Enelis Linnase sõnul on teistest vanematest sündinud lapse kasvatamine ühiskonnas tundlik teema. „Alanud kampaania "Südames sündinud" peamine eesmärk on kasuvanemluse teema avamine ja mõistmise suurendamine, samuti potentsiaalsete ja olemasolevate kasuvanemate julgustamine," ütles Linnas. "Erinevalt laialt levinud arusaamast ei võrdu asendushooldus peres vaid lapsendamisega - lisaks sellele on võimalik teisest vanemast sündinud lapsel kasvada hooldus- või eestkosteperes. Selleks, et saada ausat vaadet selle kohta, millised on nende perede kogemused, kes kasvatavad teisest vanemast sündinud lapsi, on vajalik kasuvanemlusest avatult rääkida ning seda "Südames sündinud" ka väga hästi teeb."

Seotud lood:

Iga laps vajab perekonda ja südame- ning kodusoojust, nentis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Selleks, et leida üles need vanemad, kes suudavad oma südame ja kodu avada perekonda vajavale lapsele, peame avatult rääkima nii võimalustest kui ka nendest rõõmudest ja raskustest, mis kasuvanemaks olemisega võivad kaasneda," ütles Iva. „Oleme laste perepõhisele hooldusele jõudmiseks muutnud seadusandlust ning loonud peresid ettevalmistava ja toetava süsteemi, mis pakub tuge teisest vanemast sündinud lapse kasvatamisel. Lapse jaoks on oluline see, et oleks üks, kindel, armastav ja turvaline inimene, kelle kaissu õhtul pugeda või koos kuud ja langevaid tähti vaadata. Võimalikult palju lapsi peaks saama kasvada oma loomulikus keskkonnas - pere keskel."

Loe veel

TAI kampaania keskmes on dokumentaallavastus „Südames sündinud", mis valmis intervjuude põhjal Eesti hooldus-, eeskoste ja lapsendajaperedega. Etenduse stsenarist on Andra Teede, lavastas Maria Peterson Theatrumist ning näitlejatena mängivad Hele Kõrve, Tõnn Lamp ja Külli Teetamm. Etendust mängitakse lähikuude jooksul 15 korral üle Eesti. Lisainfot etenduse, kampaania ja ka kasuvanemluse kohta leiab veebilehelt https://tarkvanem.ee/

2017. aasta lõpu seisuga elas Eestis 968 last ja noort asenduskodudes, 161 oli perekonnas hooldamisel ja 1391 eestkostel. 71 last lapsendati (neist 33 uude perre Eestis, 1 välisriiki, ülejäänud peresiseselt). Asenduskodudes kasvavate laste osakaal asendushooldusel olevate laste seas on püsinud viimase kümne aasta jooksul üsna muutumatuna.

Valmisolek võtta perre teisest vanemast sündinud laps on küllaltki suur. Turu-uuringute ASi 2017. aastal läbi viidud uuringust selgub, et kümnendik küsitletutest on kasuvanemaks hakkamisest mõtelnud. Pooled kasupereks olemisest huvitatud inimestest eelistaks võtta perre eelkooliealise lapse. Uuriti ka, kas inimesed kardavad negatiivset suhtumist ümbritsevatelt. Kõige sagedamini eeldati võimalikku negatiivset suhtumist lähisugulastelt ja sõpradelt (16% vastanutest) ning naabritelt, töökaaslastelt jt. tuttavatelt (vastavalt 11%).

Kasupere - perekond, kus last kasvatatakse ja kuhu ei kuulu lapse sünnivanem ega sünnivanemaga abielus olev isik. Teavituskampaanias kasutame mõistet kasupere nii hooldus-, eestkoste- kui lapsendajapere kohta.

Asendushooldus - sünniperest eraldatud lapse eest hoolitsemine väljaspool tema sünniperekonda kas lühi- või pikaajaliselt. Lapsele on vaja pakkuda asendushooldust, kui tema vanemad ei suuda kindlustada talle turvalist perekeskkonda ning vanemlikku hoolt. Asendushoolduse vormideks on lapsendamine, eestkoste ja asendushooldusteenus (hooldusperes, perekodus ja asenduskodus - vana termine „lastekodu"). Lapse paigutamisel asendushooldusele on kohalikul omavalitsusüksusel kohustus eelistada perepõhist asendushooldust.

Hoolduspere - pere, kes kasvatab teistest vanematest sündinud last oma perekonnas kas lühi- või pikaajaliselt. Pere ei ole eestkostja ega last lapsendanud. Pere on ette valmistatud vastavat hooldust pakkuma ning peret toetatakse selles rahaliselt ja mitterahaliselt (toetatakse lapse kontaktide säilitamist sünniperega, võimalusel pöördub laps peresse tagasi).

Eestkostja - lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostjale kuulub nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Eestkoste määramine toimub kohtu kaudu. Eestkostjaks on tihti lapse sugulased, kuid selleks võib olla ka võõras pere.

Lapsendamine - Lapsendamise eesmärk on tagada lapsele elukestvad suhted. Lapsendamine tekitab lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused, mis on tingimusteta, tähtajatud ja pöördumatud. Lapsendaja saab olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. Lapsendada saab ainult alaealist last, kelle vanemad on andnud lapsendamiseks nõusoleku, kelle vanemad on surnud või kellelt on ära võetud hooldusõigus ning üksnes lapse huvides.

Asenduskodu (endise nimetusega „lastekodu") - lapse elukoht, kus tema eest hoolitsevad vahetustega tööl käivad kasvatajad. Ühes peres on kuni kuus last (kuni aastani 2020 võib olla kuni 8 last) ja rohkem kui kolm kasvatajat.

Perekodu - asenduskodu üks vormidest, kus lapsed elavad kuni kuueliikmelistes peres ja nende eest hoolitsevad kuni kolm perevanemat.

Turvakodu - ajutine viibimiskoht lapsele, mille eesmärk on tagada turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kelle hoolduses esinevad puudused, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut. Laste turvakoduteenus on suunatud eelkõige hüljatud, hooletusse jäetud või vägivalda kogenud lapsele.

Kuidas saab hoolduspereks?

Hoolduspereks saada soovija peab pöörduma Sotsiaalkindlustustusameti (SKA) lastekaitse osakonna piirkondliku üksuse spetsialisti poole, kes viib esmalt läbi nõustamise, mille käigus selgitab pöördujale hoolduspereks saamise võimalusi ja tingimusi ning annab informatsiooni andmete ja dokumentide kohta, mida vaja esitada. Kui pere on saanud vajaliku informatsiooni ning on oma soovis saada hoolduspereks kindel, esitab ta kirjaliku sooviavalduse, mille järel alustab Sotsiaalkindlustusamet hoolduspereks saamiseks vajalikku pere hindamise ja ettevalmistamise protsessi (sh kodukülastus, pereuuring, koolitusele suunamine). Eesti neljas piirkonnas töötavad SKA asendushoolduse spetsialistid on valmis peredega kohtuma ja hoolduspereks saamisega seotud küsimustele vastuste leidmisel toeks olema. Lisaks on võimalik esmase informatsiooni saamiseks helistada Sotsiaalkindlustusameti infotelefonile 655 1666 või kirjutada.

Miks ei anta Eestis lapsendamiseks asenduskodudesse paigutatud lapsi?

Asenduskodudes elavate laste olukorrad on väga erinevad. Iga lapse juhtum on unikaalne ning iga konkreetse juhtumi puhul tuleb kaaluda, mis on lapse huvides parim lahendus. Lapsendamine on vaid üks lapse peres kasvamise võimalus. Lapsendamise võimalikkus võib oleneda lapse tervislikust seisundist, vanusest, soovist ja muudest asjaoludest. Samamoodi sellest, kas vanema hooldusõigus on ära võetud või on see hoopis peatatud või piiratud (põhjuseid võib olla erinevaid: vanemate haigestumine, kinnipidamisasutuses viibimine jm). Lapse abivajaduse hindamine ja elu korraldamine on kohaliku omavalitsuse kohustus.

Miks on PRIDE-koolituse järjekorrad nii pikad?

Info, et PRIDE eelkoolitusele on pikad järjekorrad ei vasta tõele. Lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperedele suunatud PRIDE eelkoolitused toimuvad regulaarselt üle Eesti, nii eesti kui ka vene keeles. Nendele koolitusele suunab lapsendaja- ja hooldusperesid sotsiaalkindlustusamet. Kui koolitust vajab eestkostepere, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes omakorda suunab koolitusele. Tervise Arengu Instituut komplekteerib gruppe ja korraldab koolitusi üle Eesti.

PRIDE eelkoolituse läbimine võtab aega keskmiselt 3-4 kuud. Seega võib alates pere koolitusele suunamisest kuni uue grupi koolitusega alustamisega aega võtta mõned kuud.

Kui palju lapsi on lapsendamise järjekorras?

Järjekorda lastest ei ole. Kui SKAni jõuab info lapsendamiseks vaba lapse kohta, siis asub SKA sellele lapsele kohe sobivat perekonda otsima. Peret otsivad sotsiaalkindlustusameti lapsendamise spetsialistid üle Eesti, abiks on siin üleriigiline lapsendada soovijate register. Lapsele sobiva pere valikul arvestatakse eelkõige lapse huvide ja vajadustega (lapse rahvuslik, usuline, kultuuriline ja keeleline päritolu, võimalikud eripärad jne), samuti lähtutakse pere ootustest ja kindlasti lapse ja pere omavahelisest sobivusest. Väga oluline on lapse arvamuse väljaselgitamine tema vanust ja arengut arvestaval viisil.

Kui palju peresid on lapsendamisjärjekorras ja kui pikk on keskmine ooteaeg?

Praegu on lapsendada soovijate registris kokku 178 lasendada soovijat. Järjekorrasüsteemi registris ei ole. Lapsendamise eesmärk on leida lapsele sobiv pere st, et igale perekonda vajavale lapsele otsitakse just talle sobivaim perekond, arvestades kõikide oluliste aspektidega (lapse päritolu, võimalikud vajadused ja eripärad, samuti pere ootused ja valmisolek).

Foto: Südames sündinud

Asendushoolduse valdkonna kontaktid

Tervise Arengu Instituut

Avalike suhete juht Gea Otsa, tel. 659 3810; 526 6464; gea.otsa@tai.ee

Sotsiaalministeerium

Laste ja perede osakonna nõunik Helen Jõks, tel. 715 3472, helen.joks@sm.ee

Sotsiaalkindlustusamet

Asendushoolduse valdkonna juht Nadežda Leosk, tel. 5190 3179, nadezda.leosk@sotsiaalkindlustusamet.ee

(eesti- ja venekeelne)

Lapsendamise peaspetsialist Eve Mänd, tel. 5911 2128, eve.mand@sotsiaalkindlustusamet.ee

MTÜ Oma Pere

Arendusjuht (perede huvikaitse ja kommunikatsioon)

Sigrid Petoffer, tel: 5090852

sigrid@omapere.ee

MTÜ Teadlik Lapsevanem

Inna Klaos, tel. 5624 1755, inna.klaos.ik@gmail.com

(Venekeelne)

Podcastid
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare