Kuidas me perega Roostal puhkamas käisime — mida tegime ja mis maksis


Kuidas me perega Roostal puhkamas käisime — mida tegime ja mis maksis
Foto: Erakogu

Võtsime suuna Roosta Puhkeküla poole pühapäeva hommikul, kus meil oli kavas veeta üks öö väikses puhkemajas. Reisiseltskonnaks oli neljaliikmeline perekond kahe lapsega vanuses 5 ja 7 aastat.

Esimene emotsioon kohale jõudes oli väga hea - majad nunnud, vastuvõtt sõbralik, ümbrus puhas ja korras. Lapsed rõõmustasid majja sisse astudes kõige rohkem kui nad nägid katuseviilu alla viivat redelit. Avatud ülakorrusel oli kaks madratsit ja kaks lambikest ning koheselt otsustasid nad ära, et magavad üleval. All oli väike magamistuba, kööginurk ja suurem tuba, korralik dushiruum ja terrass. Seadsime end sisse ja kiirustasime randa. Sealne rand on ilusa peene liivaga ning väga pikk ja kena. Kahjuks oli vesi lausa jäine ning meie rannaskäik piirdus kivikeste ja teokarpide otsimisega, rannaliste seas olid vaid mõned üksikud vaprad, kes supilauaga või surfilauaga merele olid läinud, ujumine sel päeval tõesti üldse populaarne ei olnud. Vaatasime üle rannas oleva baari, mis tundus väga chill ja mõnus surfibaar ning praeguses kuumuses jäi mulje nagu oleks me kaugel lõunamaa saarel.

Rannast tagasi maja juurde kõndides läksime mööda seikluspargist ja kuigi meie tüdrukud polnud kunagi enne rakmetega seikluspargis käinud, olid nad väga kindlalt veendunud, et soovivad proovida. Seikluspargi töötaja näitas end väga heast küljest kui meie kergelt närvi minematele põnnidele väga rahulikult uuesti ja uuesti seletas, kuidas karabiine lahti saab ja mis järjekorras neid panna. Tehti korralik väljaõpe ning praktika. Tüdrukud olid rajal väga tublid ja suurem aitas enamus kordadel väiksemat lahti ja kinni ühendada, viieaastase näpud ikka väga hästi toime ei tulnud. Vahepeal läksid lapsed tülli ka kui trossid sõlmes olid ja keegi ei saanud aru, mis pidi midagi keerama peab. Kuna aga appi minna ei ole võimalik (seikluspargi töötaja oleks muidugi ikka saanud üles ronida kui asi tõsine oleks), siis pidid ise olukorra ära lahendama ning edasi nad lõpuks ikka liikusid. Kogu raja läbimine võttis vast umbes pool tundi ja etteruttavalt võib öelda, et see osa päevast oli laste lemmik.

Foto: Erakogu
Seotud lood:

Otsustasime aktiivset puhkust jätkata minigolfi mängides. Rajad on heas korras ja need, kes vahepeal ära tüdinesid, käisid end külakiigel lõbustamas. Variant oli ka mängida õues kivilaudadel lauatennist, ent selleni me seekord ei jõudnudki. Samuti jäi meil proovimata tünnisaun, kuna selle tellimisest oleksime pidanud varem ette teatama.

Loe veel

Enne õhtusööki saabus suur tuul ja äiksevihm, mis veidi kuumust leevendas, lisaks aga tekitas kahtlusi, kas rannabaar ikka on veel töökorras ja avatud, et seal saaksime õhtust süüa. Alternatiiviks oli peamajas pakutav buffet toit, aga tundus patt toas einestada. Buffet maksis vist ca 11 eur/inimene ja lapsed pool sellest. Hindasime olukorda ja läksime ikka randa asja uurima. Baar oli õnneks täiesti alles ja kuigi teenindajad olid üpris märjad (ning ka mõned pingid-toolid), polnud tuul kurja teinud ja kõik toimis. Rannabaari mina väga kiidan - toidud olid maitsvad, me sõime lõhet (8 eur vist) ja kanawrapi (ca 6 eur), kanatiibu (mis olid veidi vürtsikad), lapsed valisid keedupelmeenid (4 eur). Lastele meelepäraseid toite oli veel mitmeid - pizzad, mitu erinevat täisterapastat, friikad, wrapid. Pisikeste külaliste jaoks oli meelelahutuseks vana kirjutusmasin, mis tõsiseks hitiks osutus. Kui millegi üle üldse viriseda saab, siis segamas oli meid palju herilasi.

Otsustasime ka bowlingut proovida ning kuna ekraanid ei töötanud, saime väga soodsa pakkumise tunniks ajaks. Ja teate mis - see sobis meie perele ülihästi! Ma ei mõtle siinkohal seda head hinda, vaid seda, et ekraanid rikkis olid. Nimelt sai igaüks veeretada just siis kui soovis ning vahepeal näiteks hoopis kõrvallaual legodega mängida või joonistada. Ei olnud mingit stressi, et kelle kord on ja kellegi järgi peaks ootama ja et kes võidab või kes kaotab. Väikeste lastega peredele ideaalne lahendus!

Magama minekuga tekkis mul väike mure, et ega lapsed öösel ärgates äkki sealt ülevalt alla ei pudene või siis meeltesegaduses wc-sse ei hakka kõndima. Õnneks mingeid intsidente ei juhtunud. Üleval oli väga palav ja kui me oleks teiseks ööks jäänud, oleks vist lapsed alla diivanile kolinud.

Hommikul peale hommikusööki said lapsed veel veidi mänguväljakul möllata ning oligi lühipuhkus läbi.

Foto: Erakogu

Meie perele väga meeldis ja ilmselt läheme veel. Tegevust on igale vanusele ja võibolla maja rentides hoiataks pisikeste laste vanemaid - see ülakorrusele minev redel on selline, et blokeerida on nii alt kui ülevalt on päris keeruline ning kui lapsevanem ei soovi tervet puhkust veeta oma redelil ronivat last turvates, siis pole see kõige sobivam maja.

Kohapeal on muide võimalik ka telkida, äkki järgmisel korral kasutamegi seda võimalust.

Olen Mai, mul on kaks väikest last (5,5 ja 7 aastane), kellega külastan aeg-ajalt pisikeste lastega vanematele mõeldud kohti - eelkõige mängutubasid, lastenurgaga söögikohti ja mänguväljakuid; aga ka muuseume, teemaparke, teatreid, kinosid ja ujulaid. Jagan teiega oma mõtteid, kuhu on lastega lihtne ja tore minna ja mis eeldused täidetud olla võiksid.

Piilu ka minu portaali kuhuminnalastega

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare