15 väikest ja nutikat toidunippi mudilaste vanematele
Mudilased, kes on saanud esimese kahe eluaasta jooksul maitsta võimalikult paljusid erinevaid toiduaineid, oskavad kõiksugu maitseid ja tekstuure hinnata ning neist kasvavad hea isuga lapsed, kes julgevad toiduga eksperimenteerida. Kaks aastat on see maagiline piir, mil lapse söömisharjumused välja kujunevad, seega oleks mõistlik varajases lapsepõlves toitumisele eriti suurt rõhku panna, et tulevikus lihtsam oleks. Palju kergem on harjutada uute maitsetega pisikest 1,5aastast kui hiljem proovida 8aastasele selgitada, et brokoli on kasulik ja kapsahautis maitsev. See, kuidas ja mida laps esimestel eluaastatel sööb, mõjutab tema toiduvalikuid läbi terve elu. Siis kujunevad välja need toidud, mis väga maitsevad ja ka need, mille peale elu lõpuni nina krimpsutatakse. Siin on sulle 15 nõuannet ajakirjast Parents, mis aitavad su lapsel igasuguseid roogasid usaldama õppida ning hea isuga kõikide uute toiduainete kallale asuda.
1. Muuda oma mõtteviisi
Armastus toidu vastu ei tule iseenesest. Seda peab harjutama samamoodi nagu potil käimist ja kõndimist. Enne kui laps uue maitse omaks võtab, tahab ta seda proovida umbes 8-9 korda. Paljud vanemad aga loobuvad juba 2-3 korra järel, eeldades, et nagunii ei tule siit midagi välja. Tuleb küll, ta alles õpib ja tal on selleks vaja aega. Ära anna alla ning paku talle seda toiduainet uuesti ja uuesti ning peagi näed, kuidas ta hea isuga sööma hakkab.
2. Paku kõike
Anna lapsele nii palju erinevaid maitseid kogeda kui vähegi suudad. Paljud kaheaastased hakkavad toiduga pirtsutama ning valivad välja ainult teatud hulga oma lemmikuid. Aga kui laps on eluaeg söönud väga paljusid erinevaid toiduaineid, jääb tema pirtsutamisperioodi ikkagi alles suurem hulk talle maitsvaid toite kui neile lastele, kes on söönud enne aiult putru, kartulit ja leiba ning nüüd ainult kartulit nõuavad.
3. Varieeri tekstuure
7-8 kuu vanused lapsed on suutelised juba tükikesi neelama. Kui näed, et su laps on selleks valmis, paku talle erinevate konsistentsidega püreesid - täitsa vedelaid, väikeste tükikestega ja suuremate tükkidega. Mida kiiremini laps harjub sellega, et toit ei ole ainult vedel, seda lihtsam on tal tulevikus mõista, miks ühes toidus on tükid ja miks teist peab hoolega närima. Laste püreesöömise harjumusi on põhjalikult uuritud ning leitud, et 7aastased, kes said beebina ainult täiesti vedelat ja tükivaba püreed, on palju pirtsakamad sööjad kui need lapsed, kes imikuna erinevaid tekstuure kogesid.
4. Söögiaeg olgu rahulik
Lapse pirtsutamine ei pruugi üldse toiduga seotud olla, vaid hoopis pingelise õhkkonnaga söögilauas. Ärevus ja stress võtavad söögiisu ära. Perekondlik söömaaeg peaks olema rõõmus ja rahulik olemine, mitte keskendumine mudilase ampsudele. Mida vähem sa lapse söömisele keskendud, seda rahulikumalt ta ise toimetada saab. Söö ise mõnuga ja naudi toitu, nii õpib laps toitu hindama, nautima ja omaks võtma.
5. Paku erinevaid toite erinevatel aegadel
Aastasel lapsel pole õrna aimugi, et tegelikult ei sööda praekartuleid hommikusöögiks, hommikuhelbeid lõunaks ja suppi vahepalaks. Kasuta tema teadmatust ära ja paku talle ootamatuid toiduaineid kummalistel kellaaegadel. Muidugi siis, kui lapsel on kõht tühi.
6. Luba plätserdada
Toiduga mängimine on üks sööma õppimise oluline osa. Lapsed tahavad kasutada kõiki oma meeli, et toidust täielikult aru saada, mistõttu nad katsuvad, vaatavad, nuusutavad ja maitsevad seda, litsuvad puruks ja püüavad kahvliga kätte saada. Kõik need tegevused annavad lapsele toidu kohta infot, mida ta vajab, et julgeda seda endale suhu pista.
7. Köögivili olgu igal toidukorral laual
Tõenäoliselt ei suuda sa IGA kord köögivilju ta taldrikusse saada, aga vähemalt püüa, eks. Laps peab iga päev saama oma 5 peotäit puu- ja köögivilju, parem rohkem kui vähem, ning mida tihemini ta erinevaid köögivilju oma taldrikul näeb, seda rohkem ta nendega harjub. Isegi siis, kui ta võtab ainult mõne ampsu, on see juba väga hea, sest päeva peale kokku tuleb väikestest ampsudest täitsa arvestatav kogus.
8. Ära tee magustoidust suursündmust
Magustoit kipub tihti suureks tüliallikaks kujunema, aga see ei peaks üldse nii olema. Magustoidust ei tohi teha suursündmust, millele kõik keskenduvad, vaid see peaks olema toidukorra normaalne osa nagu köögiviljad ja lihatükk. Kui sa just pead söögikorra magusaga lõpetama, pane see kohe toidukorra algul lauale kui laps tahab, võib ta selle kohe ära süüa. Aga seejärel peab ta kindlasti nahka pistma ka kõik muu. Lisaportsu magusat kindlasti ei tohi anda. Samuti ei tohi magusat seostada emotsioonidega - seda ei tohi kasutada preemiana hea käitumise eest.
9. Räägi toidust positiivselt
Mudilane õpib praegu rääkima, seega on just õige aeg õpetada talle toiduga seoduvat sõnavara ning mõtteid. Ütle talle: „Istume nüüd lauda, et saaksime toitu nautida." Räägi näljast ja täiskõhutundest, küsides: „Kas said kõhu ilusti täis või soovib ta veel süüa?" Kui lapsele ei meeldi, mida pakutakse, kinnita talle, et tema lemmiktoitu saab varsti jälle, aga täna me sööme muid asju. Ta ei pruugi kõike mõista, mida talle räägid, kuid oluline on, et jutt toidust kuuluks teie igapäevavestlusesse.
10. Ära muutu harjumuse ohvriks
Selleks, et lapsel oleks vähem võimalusi pirtsutada, ära paku talle ainult ühte tüüpi juustu, riisi, sinki jne. Riisiga näiteks on variatsioone kümneid - valge, pruun, must, punane, aurutatud, praetud, köögiviljadega, munaga... Arvatavasti kujuneb lapsel välja oma lemmik, kuid kui ta on varakult erinevaid proovida saanud, sööb ta ka neid hea meelega.
11. Ignoreeri krimpsus nina
Ära lase end häirida oma lapse krimpsus ninast. See ei tähenda, et lapsele toit ei maitse, vaid hoopis: „See on minu jaoks midagi uut, ma ei tunne veel seda toitu." Ära sunni teda sööma, võta see tema käest kommentaarideta ära ning proovi mõne päeva või nädala pärast uuesti.
12. Köögiviljad kõigepealt
Näljased lapsed pirtsutavad palju vähem. Kui mudilasel on kõht tühi, paku talle kõigepealt köögivilju. Samuti võiks köögiviljad olla õhtuseks snäkiks jogurti või võileiva asemel.
13. Keskendu maitsmisele, mitte söömisele
Mida rohkem laps maitseb, seda tõenäolisemalt ta selle omaks võtab ja nautima hakkab. Maitsmine tähendab ka ainult hammustamist ja maitse tundmist, mitte tingimata alla neelamist. Kui laps saab rahus mekkida ilma, et sa sunniks teda neelama, julgeb ta rohkem proovida ja katsetada. Ka päris väikeseid lapsi saab õpetada viisakalt salvrätikusse sülitama.
14. Väldi lastemenüüd
Väldi toitude sildistamist lastetoitudeks ja suurte toitudeks. Lastemenüüdes on tavaliselt ainult friikad ja pitsa ehk üsna mõttetud toidud. Telli talle parem roog suurest menüüst või jaga temaga oma rooga.
15. Lase oma hirmud vabaks
Meil kõigil on toiduaineid, mida me ei armasta, aga see ei tähenda, et peaksime need lastele üle kandma. Kui sa ise ei armasta kapsasuppi, ära räägi sellest lapsele kui vastikust roast, vaid paku talle seda sellegipoolest. Tema ei pea sinu probleemide käes kannatama.
