Et suvi mööduks ohutult

Küsisime nõu spetsialistidelt, kes kõik rõhutavad kui ühest suust: lapse elu ja tervise eest vastutab lapsevanem. Seega, vanemad, anname suveohtudele tuld!

See peibutav rand

Kus on vesi, seal on ka lapsed, keda­ pole tihti võimalik väe­või­mu­gagi veepiirist eemale hoida. Üllatuslikult märgib vetelpäästeinstruktor ja aastaid vetelpäästjana töötanud Eimar Täht, et suvel pole suurim mure mitte väikesed uppujad, vaid lapsed, kes otsivad vanemaid, või vanemad, kellele otsi­takse lapsi.

Mudilase kaotamiseks piisab rahva­rohkes rannas hetkest. “Sageli ei oska nuttev väikelaps öelda, kes on tema ema-isa, kus nad asuvad ja millised väljagi näevad. Sellist olukorda tuleks ennetada. Väiksele­ lapsele saab randmele kinnitada tema andmetega veekindla paela.­ Suuremale tasub aga näiteks öelda, ­millise numbriga riietuskabiini ­juu­res te peesitate,” soovitab Eimar.

Lisaks peab arvestama, et tipphooajal on randades vees tuhandeid­ inimesi ja siin ei aita alati ka ranna­valvuri hoolas silm. “Tahaks vane­matele südamele panna, et vette tuleb minna ikka lapsega koos,” manitseb Eimar.

Ohutunde peaks äratama kollane lipp, millega rannavalvurid annavad märku just vanematele. Kollane lipp tähendab ohtlikke suplemistingimusi­ lastele ja kehvadele ujujatele. Sageli­ on põhjuseks suured lained ja maa­tuul, mis kipub mänguasju avame­re­­le­­ kandma, ning reeglina on maa­tuule­­ga ka vesi jahe. Punane lipp ­aga tähendab eluohtlikke suplemis­tingimusi kõigile.

Eimar on ka märganud, et rannas jooksevad ringi paljad lapsed, keda keegi ei kreemita, kuid pealtnäha jahe­dal Eesti suvelgi on võimalik nahk ära põletada. Mida väiksem laps, seda suurema numbriga peab olema päikesekreem, ja alla SPF 15 pole seda Eimari sõnul mõtet Eestis üldse kasutada.

Ja päikesepiste vältimiseks müts pähe! “Koolitustel räägin alati, et inimese aju on siis nagu kapsas, mis on pandud kaanega metallpotti ja lükatud mikrouuni. Päike töötab inimese puhul samamoodi. Seega isegi õhuke müts aitab meie aju kaitsta,” ütleb Eimar.

Kui aga suur õnnetus käes ehk inimene on uppumas, tuleb kiirelt reageerida. Paraku polegi uppujat lihtne märgata, sest paanikas hädasolija ei karju appi, vaid püüab end kõigest väest vee peal hoida ja õhku ahmida.

Eimar ütleb, et õnnetuse korral­ tuleb kärmelt tegutseda, kuid mee­les peab pidama ka enda ohutust. “Kui jalad põhja ei ulatu, ei tasu abivahen­dita minna. Ka surmahirmus laps klammerdub päästja külge nii kõvasti, et võib täiskasvanu upu­tada.” Kohe tuleb kutsuda abi, helistades häirekeskuse numbril 112.

Eimar lisab, et väikelastega võib õnnetus juhtuda ka madalas vees. Isegi kui laps nabasügavuses vees madratsiga ümber käib, võib tal olla kehva koordinatsiooni tõttu raske jalgele tagasi saada.

Laps + täiskasvanud = batuudiõnnetus

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorra­lise meditsiini keskuse reanimobiili­osakonnas töötava Karel Kurvitsa jaoks on lastega juhtuvad õnnetused igapäevased.

Karel soovitab üllatuslikult võtta suve hakul kätte kruvikeeraja ning batuudile ülevaatus teha. “Kõigepealt tuleks batuut korrektselt kokku panna, kruvid üle keerata ja kontrol­lida hüppekangast. Arusaadavalt peab batuudil olema kaitsevõrk ning kõige mõistlikum oleks seal hüpata ühe­kaupa,” loetleb Karel ohutu suve­vahendi kasutamise võtmesõnu.

Samuti ei soovita ta hüpata batuudil­ täiskasvanul ja lapsel korraga, kuna jõud ja kaalud on erinevad. Kui üks maandub, lendab teine kõrgus­tesse­ – ning trauma pole kaugel!

Tavalisemad hädad batuudilt kukkudes on jäsemete vigastused,­ muhud,­ ninaverejooksud ja luu­mur­rud.­ Kui laps on batuudilt kukkunud, tuleks esmalt vaadata, kas tegu on kergema vopsuga ja aitab lihtsalt millegi ­külma pealepanek. Kui viga saanud­ koht on paistes, tuleks laps viia era­korralise meditsiiniabi osa­konda röntgenpilti tegema.

Kui tõsisema kukkumise taga­järjeks on luumurd, kaelatrauma, lülisamba vigastus või teadvuse­kaotus, ei tohi last ise liigutada, vaid tuleb numbril 112 abi kutsuda. “Kõige olulisem ongi selgelt mõelda, sest traumal ja traumal­ on vahe ning kiirabi peaks jää­ma juhtumite jaoks, millega ise toime ei tule,” rõhutab Karel.

Ta lisab: nii nagu batuudile, tuleb ka rattale teha ülevaatus­ ning sõidu ajal kasutada kiivrit. Kui mõni vanem veel ei tea, mis juhtub vastu maad põrganud lapse peaga, võib lasta keetmata munal puusa kõrguselt vastu maad kukkuda. Inimese peaga juhtub sama.

Õige ratas ja sõiduoskused

Suveperioodil tuleb lastel­ rinda­ pista ka erinevate liiklus­oludega.­ Politsei- ja Piiri­valve­ameti Lääne prefek­tuuri korra­kaitsebüroo ennetus­teenistuse vanem Liilia Mänd ütleb, et kui laps alustab rattajuhi karjääri, tuleks kindlasti valida talle õiges mõõdus sõiduriist ning teha selgeks liiklemise ABC. Samuti tasub hinnata lapse sõidu­osavust. Sellest, et ta rattal püsib, jääb liikluses toimetule­kuks­ väheks. Liilia soovitab näi­teks kontrollida, kas laps suudab rattaga õigel ajal ja
õiges kohas pidurdada.

Liilia rõhutab vanemate eeskuju turvavarustuse kasutamisel. Kui vanemad julgelt kiivri pähe ­panevad, teevad seda lapsedki. “Õnneks on tänavapildis ratturitel üha enam kiivreid näha,” tunnustab korrakaitsja. Samuti soovitab ta lapsele meelde­ tuletada, et kraavipervele unustatud lukustamata sõiduvahend on kurikaelale magus saak. Kui ­miskit halba on siiski sündinud, tasub julgustada lapsi abi paluma.

Liilia kiidab uut liiklusseadust, mis lubab vanematel pedaalida koos lapsega kõnniteel. Ohtlikuna toob ta välja olukorra, kus vanemad sõidavad mudilastega suure sõidutee ääres. “Näiteks paigutatakse laps jalgrattal eraldi istmele, kuid pannakse endale klapid kõrva, keeratakse muusika valjuks, et see liiklusmürast üle oleks, ja kapuutski tõmmatakse pähe.” Selliseid olukordi tuleb vältida!
“Suvi on ilus aeg, tehke kõik, et sellest jääksid ilusad mälestused,” paneb Liilia südamele. “Arukam ­ja odavam on ohtu ennetada kui ­hiljem võib-olla pikki aastaid tagajärgedega leppida.”

Jäta meelde!
1. Kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees.
2. Kinnita lapse randmele veekindel pael enda või lapse saatja andme­tega.
3. Kata lapse keha kreemiga ja pea räti või mütsiga – kapsa näidet mäletad?
4. Ära jäta last täispuhutavate­ mänguasjadega üksi ka ­madalasse vette.
5. Laps ei jäta võimalusel kunagi vette minemata, vesi on talle nagu magnet.

Jäta meelde!

1. Õpeta lapsele liiklust ja
harjutage koos jalgrattasõitu.
2. Lukustamata sõiduvahendist
võib laps ilma jääda.
3. Julgusta last igas olukorras
abi küsima.
4. Ära kima, laps rattal ja klapid peas!
5. Ära unusta kasutada turva­varustust.

Jäta meelde!

1. Kontrolli üle batuudi ­paigaldus­ ­ja võrk.
2. Batuudil on ohutu hüpata
ühekaupa.
3. Alkoholi tarbinud täiskasvanud hoidku batuudist eemale!
4. Mis juhtub kukkuva lapsega?
Tee test keetmata munaga.
5. Ratta selga istudes kiiver pähe!